Rahuolekus ei anna valu enamasti tunda, see läheb eriti ägedaks just liigutades. Tavaliselt ei saa lamada sellel poolel, kus on põletik. Ka on roided pealt katsudes valusad.
Roietepiirkonnas võivad valu tekitada ka süda, kops ning kõhuõõneorganid. Kui aga valulikkust esineb ainult liigutades – tugeval köhatamisel ja sissehingamisel, kõigel, mis on seotud rinnakorvi liikumisega –, viitab see roietevahelisele närvipõletikule. See tekib roietevaheliste närvide või lihaste pingest.
Närvid hakkavad peale selja- ja peaajust ning kulgevad mööda roideid. Kõik lihaspinged, näiteks ülekoormusest, suruvad närvide peale ja tekib valulikkus. See võib olla järsku tõstmisest või isegi keha järsust pööramisest.
Peale külmetamise, kukkumise või lihaspinge tekkimise võib roietevaheliste närvide põletik olla seotud ka skolioosiga (vildakselgsus). Hästi palju tunnevad sellist rindkerevalu ka need, kellel on küfoos (kumerselgsus) – üldse lülisamba deformatsioonid.
Kui põletik on tekkinud külmetuse, kukkumise või tõstmise tagajärjel, tuleb võtta valuvaigistit ning määrida kõigepealt jahutava salvi või geeliga. Soojendada, näiteks kotiga, ei ole hea, eriti kui kohe pole teada, millega täpselt on tegemist. Kui valu ei lähe ikkagi mööda, peab pöörduma arsti poole. Roietevahelise põletiku saab välja ravida, aga ainult selleks korraks, sest haigus võib ikka ja jälle korduda.
Kui roidevalu on ühekordne ja taandub, pole vaja kohe arsti juurde rutata. Kuid lõppkokkuvõttes tuleks ikkagi perearsti juurde minna, et välja selgitada, mis on rindkerevalu põhjus. Kui südame ja kopsudega on kõik korras, siis tuleb valu tõenäoliselt roietevahelistest närvidest. Igal juhul tuleb kasuks ravivõimlemine, mis tugevdab lihaskorsetti.
