Kus ja kuidas adrenaliin tegutseb? Kas paanikahoo lõksu võib jääda?
30.09.2019
Närvisüsteem ei saa jäädavalt paanikaseisundisse lõksu jääda. | Shutterstock

Vereringesse jõudes võtab adrenaliin sihikule need kehaosad, mis on turvalisuse tagamiseks kõige tähtsamad.

Adrenaliini tõus väljendub selliste sümptomitena nagu:

õhupuudus

südamepekslemine / pulsi kiirenemine

ebamugavus või valu rinnus

lämbumistunne

peapööritus või tasakaalu kaotus

surin või tuimus kätes-jalgades

kuuma- ja /või külmahood

higistamine

värisemine või vappumine

iiveldustunne, pitsitus kõhus või kõhulahtisus

muutused maailma tajumises, reaalsustunnetuse kadumine

surmahirm

kartus aru kaotada või hulluks minna

kartus kaotada enesekontroll ja teha midagi veidrat

kõikemattev hirm või õõvastav aimdus, et peagi juhtub midagi halba

 

Kui inimene aimab ohtu või oskab ohtu oodata, saadab aju sõnumeid inimese autonoomse (iseseisva) närvisüsteemi „hädaabiosakonda”, mida kutsutakse ka sümpaatiliseks närvisüs­teemiks, vallandades nõnda virgatsaine ja valmistades keha ette tegutsemiseks.

Samal ajal hoiatab aju ka „taastusosakonda”, mida kutsutakse parasümpaatiliseks närvisüsteemiks, et see kriisi möödumise järel kehas tasakaalu taastaks ja lahtised otsad kõrvaldaks. See kõik tähendab, et hädaolukorras reageerimisel on oma lagi ning selle laeni jõudes käivitub ohu pärssimisprotsess.

Nõnda ei saa närvisüsteem jäädavalt paanikaseisundisse lõksu jääda. Selle mehhanismi teadvustamine on eriti kasulik neile, kes kardavad, et nende paanikahool ei tulegi lõppu. Kõnealust mehhanismi on võimalik ka sihilikult käivitada teatud võtete abil.

Allikas: Áine Tubridy, „Kui paanikahoog ründab. Tõhusad võtted surmahirmu võitmiseks“ lk 59-61. Ühinenud Ajakirjad, 2019.

Raamatu saad tellida SIIT!

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid