Puhkuselt tööle naasmine on alati keeruline. Korraga on vaja muuta päevarütmi ning sageli ka hakkama saada puhkuse ajal kogunenud töökoormaga.
Seoses ebameeldivate tunnetega räägime sageli pingetest ja stressist. Pinge on emotsioon, mis võib olla nii hingeline kui ka kehaline, väljendudes näiteks lihasepingena. Stress on organismi reaktsioon pingelisele olukorrale.
Organismis toimub neurokeemiline muutus, mida nimetatakse kohanemisreaktsiooniks. See võimaldab kehal tulla toime uue olukorraga. Stressi korral inimene tunneb, et olukord nõuab temalt rohkem ressurssi, kui tal pakkuda on. Kui tegu on lühiajalise pingelise perioodiga, siis suudab inimene selle enamasti ise üle elada. Pikema stressiperioodi jooksul saavad organismi jõuvarud lihtsalt otsa, keha väsib ning olukorrast väljatulemiseks on vaja kõrvalist tuge.
Tihti tekitab puhkuselt tööle naasmine stressi isegi siis, kui töö ja kolleegid on meeldivad. Puhkuse ajal elab inimene enamasti vabas rütmis. Tööle naasmine tekitab äkilise muutuse ning koormus kasvab. Kui sellele lisandub veel töö pingelisus või puhkuse ajal kuhjunud kohustused, võib uuesti töösse sisseelamine osutuda eriti keeruliseks, sest vahe töö- ja puhkuserütmi vahel on väga suur.
Puhkuselt tulles võiks normaalne tööpinge kesta umbes nädala, siis peaks tavapärane rütm olema saavutatud ning keha puhkuserežiimilt ümber lülitatud. Tegelikult algab puhkuselt naasmise stressi ennetamine juba enne puhkusele jäämist - kindlasti tuleks meilidele panna peale automaatvastus, et töökontaktidel ei tekiks põhjendamatuid ootusi. Mõistlik on enne puhkusele jäämist teha korda oma töölaud, kõik dokumendid panna ära sahtlitesse, et tööle tulles oleks selge pilt, millised on vahepeal tekkinud uued asjad. Lisaks oleks arukas lõpetada ära kõik pooleliolevad tööd, kui see on vähegi võimalik.
Väga oluline on seegi, et puhkust oleks tõesti maksimaalselt kasutatud lõõgastumiseks ning vaba aja nautimiseks. Tööd puhkusele kaasa võtta ei ole otstarbekas - mererannas või suvilas töömeilide lugemine tekitab üleliigseid pingeid ja ei lase mõtetel tööst eemal püsida. Samuti ei ole mõistlik kavandada puhkuseajaks ülemäära palju ja aktiivseid tegevusi või teha remondiplaane. Kui puhkus on võimaldanud kehal ja vaimul maksimaalselt taastuda, siis on ka tööstress ja pinged väiksemad.
Parimaks puhkuseks peetakse seda, mis kestab 2-3 nädalat.
