Naised häbenevad, kui lõuale või ülahuule peale ilmuvad tumedad karvad.
Mida liigse karvakasvu all mõistetakse?
Liigne karvakasv on subjektiivne. Arstiteaduslikult on karvakasvu kahte eri tüüpi. Hirsutismiks nimetatakse naistel esinevat liigset karvakasvu lõual või ülahuulel. Seda võib esineda ka rindade vahel või seljal. Hirsutismile on tüüpiline, et ka häbemekarvad levivad reitele või kõhul kolmnurgakujuliselt nabani.Selle põhjuseks on androgeenid ehk meessuguhormoonid.
Hüpertrihhoos on geneetiline või ravimite tagajärjel tekkinud liigne karvakasv kätel, jalgadel või mujal kehal. Tavaliselt ütlevad selle all kannatavad inimesed, et nende vanematel või vanavanematel on esinenenud samasugune häire.
Millest tekib hirsutism?
Naise vereringes olevad meessuguhormoonid pärinevad munasarjadest ja neerupealistest.
Meessuguhormoonid reguleerivad alalõua, põskede, alakõhu, reite, rindade ning abaluude vahel oleva karvkatte kasvu. Juuste, kulmukarvade ja ripsmete kasvu reguleerib kasvuhormoon. Hirsutismi levinuim põhjus on androgeenide liigne tootmine munasarjades ja/või neerupealistes. Kuni 90%-l naistest, kellel esineb hirsutism, avastatakse polütsüstilised munasarjad, mis on liigse androgeenide tootmise põhjuseks.
Lisaks võib hirsutismi põhjustada androgeenide tarvitamine tablettidena (nn. anaboolsed steroidid, mida kasutatakse dopinguainetena spordis), harvem teatud ravimid.
Kuidas liigset karvakasvu ravida?
Munasarjade liigset androgeenide tootmist võib efektiivselt pärssida kombineeritud rasestumisvastaste vahenditega. Abi võib olla ka mõnedest ravimitest ja eflornitiini sisaldavast karvakasvu piduradavast kreemist
Karvatuppe võib ka nö väsitada jätkuva karvade kitkumisega, kuid see on väga pikaaegne protsess, mis tekitab aeg-ajalt karvatupe põletikku või sissekasvanud karvu.
Ainuke püsiv karvaeemaldus on laserepilatsioon, kus karvatupes kasvav karv hävitatakse valgusimpulsiga. See vajab mitmeid hoolduskordi ja mõjub ainult tumedatele karvadele.
