Ütles ju vanarahvaski, et pärast sööki tuleb leiba luusse lasta, ning on maid, kus elu sureb pealelõunasel ajal välja, sest kõik lähevad koju siestat pidama. Kellel on võimalus, siis pole 20-30 minutine uinak päeval paha mõte.
See, miks inimene pärast lõunasööki uniseks jääb, oleneb paljudest teguritest: inimese ööune kvaliteet, igapäevane füüsiline aktiivsus, söömise kellaaeg, söödud toit, joodud jook ja toiduportsjoni suurus.
Arvatakse, et peamine lõunasöögi järel tabava unisuse põhjus on seedeprotsessi intensiivistumisest tingitud aju verevarustuse vähenemine. Aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem, inimene rahuneb, pulss aeglustub, tekkida võib rammestus.
On leitud, et valgurikkad toidud, eriti tarbituna koos süsivesikurikaste söökidega, muudavad inimese uniseks. Ühe teooria järgi leitakse, et peale sööki toodab keha rohkem serotoniini (nn õnnehormooni), mis soodustab keha lõõgastumist. Aminohape trüptofaan, mida leidub mitmetes valgurikastes toitudes, osaleb serotoniini tootmises, süsivesikud aga soodustavad trüptofaani imendumist. Trüptofaani leidub mitmetes valgurikastes toitudes, nagu lõhe, linnuliha, munad, spinat, piim, juust, seemned ja sojatooted. Süsivesikurikkad on pasta, riis, nisujahust tooted, koogid, küpsised, pirukad.
Tõsi on ka see, et mida suurem on toiduportsjon, seda suurem on ka söögijärgne unisus.
Lõunal söödud toidu kogust võib mõjutada ka ebaregulaarne söömine: kui hommikusöök on jäänud vahele või olnud liiga napp, siis on suurem tõenäosus lõunalauas endale liiga palju ette tõsta. Unisemaks jäävad ka need, kes on öösel liiga vähe maganud ja need, kes joovad toidu kõrvale alkoholi. Uuringud on näidanud, et inimese enrgiatase on kõige madalam kella 14 paiku päeval ja 2 paiku öösel. See seletab vajadust peale lõunasööki veidi puhata või tukastada.
