Täiesti tavaline on sünnitusaja kõikumine kuni paar nädalat enne või pärast määratud sünnitustähtaega. Ei ole kindlaid põhjuseid, miks üks naine kannab oma rasedust üle tähtaja ja teine sünnitab enne määratud kuupäeva.
Ajaliseks vastsündinuks peetakse last, kes sünnib peale 37. rasedusnädalat või kaks nädalat peale määratud tähtaega ehk enne 42. rasedusnädalat. Ülekandlus algab peale 42. rasedusnädalat. Võimatu on enneustada, kas naine sünnitab enne või pärast sünnitustähtaega. Kindlasti oleks kõikidel lapseootel naistel vajalik teada, et tähtaeg, mis on esialgu ämmaemanda või günekolligi vastuvõtul määratud, on oletatav sünnitustähtaeg, mis ütlebki, et umbes sel ajal võib lapse sündi oodata.
Sünnitustähtaja määramisel arvestatakse naise viimase menstruatsiooni esimest päeva. Seda juhul, kui naisel on olnud regulaarne kuutsükkel. Keskmiseks menstruatsioonitsükli pikkuseks lotakse 28-30 päeva.
Kuna sünnitustähtaja täpsustamiseks on naistenõuandalates ultraheli, siis 1. trimestril tehtud ultraheli annab oletatatava tähtaja ka loodet mõõtes. Kui ultrahelis saadud sünnitustähtaeg erineb kuutsükli järgi arvutatud tähtajast vähem kui üks nädal jäetakse oletatavaks sünnituse tähtajaks viimase menstruatsiooni järgi pandud kuupäev. Kui aga erinevus kahe tähtaja vahel on suurem kui üks nädal, jääb püsima ultraheli järgi määratud tähtaeg. Kui naisel ei olnud tsükkel regulaarne, jääb igal juhul peale ultraheli järgi määratud kuupäev. Sellisel juhul ei ole tähtaja määramine viimase menstruatsiooni järgi võimalik.
Uuringutest on selgunud, et ainult 5% naistest sünnitab määratud päeval. Ülejäänud 95% sünnitab enne või pärast oletatud sünnikuupäeva. Seda on kindlasti hea teada kõikidel lapseootel naistel ja ka neil, kes planeerivad last saada. Ei pea kinni olema kindlas kuupäevas, sest siis ei pea pettuma, kui beebi otsustab tulla natuke varem või hiljem.
