Vana treeninguvorm on saanud uue hoo. Sotsiaalmeedia on viimasel ajal täis entusiastlikke raskusvesti või raskemat sorti seljakotiga kõndimise treeninguid. Seda nimetatakse rucking`uks.
Tegemist on muuhulgas sõjalises väljaõppes kasutatava väljaõppevormiga. Sellest võib aga kasu olla ka tavalistele jalutajatele, sest jalutuskäigule lisakoormuse kaasa võtmine on kehale mitmeti kasulik. Muuhulgas arendab see jõudu, vastupidavust ja üldist vorm.
Lisaraskus seljale paneb eriti proovile kõndija keskkeha ja alakeha lihased ning suurendab vastupidavust. See võib olla hea põlvesõbralik alternatiiv jooksmisele. Kui eesmärgiks on kaalulangus, võib lisakoorma kandmine seda kiirendada.
Ja mis kõige parem, selle treeningu jaoks pole vaja kallist erivarustust. Muidugi on turul erinevaid surveveste, kuid alustada võib ka tavalisest seljakotist ja ükskõik millisest asjast, mille sinna sisse paned, mis toob soovitud lisaraskust.
Seljakotti tuleks reguleerida nii, et sees olev raskus oleks võimalikult kõrgel seljal, eelistatavalt abaluude vahel. Liiga madalal rippuv koorem võib alaselga liigselt koormata.
Alustada tuleks mõõdukalt, kõigepealt umbes viie- ja siis kuni kümnekilose lisakoormusega. Soovitatakse kanda endaga korraga umbes kümme protsenti oma kehakaalust. 60-kilone inimene peaks seega võtma selga kuuekilose koormuse.
Jooksud peaksid alguses olema lühikesed, kestma 10 minutist poole tunnini. Jooksu pikkust ja kantavat koormust saab pikendada, kui kogemused kogunevad.
Kuid meeles tuleb pidada, et selline trenn ei pruugi sobida kõigile, näiteks neile, kes põevad artroosi või luu- ja lihaskonna haigusi. Treeningformaat ei pruugi sobida neile, kes peavad vältima liigeste koormamist või kellel on esinenud vigastusi.
Seega, alustada tuleks mõõdukalt.
