Loodetakse, et vastutus suhte õnnestumise eest lasub teisel, sellel väljavalitud inimesel. Kuid et suhe toimiks, tuleb olla ise see väljavalitud inimene ja võtta samuti suhte eest vastutus.
Kooselu ei toimi ilma pisikese pingutuseta. Õnnelikuna on lihtne suhet hoida. Kuid lootus, et kõik loksub paika iseenesest, ei pruugi täituda. Just sellises roosas mullis võime langeda iseenda ohvriks ja kogeda hoopis võõrandumist. Väikene pingutus peab suhtes olema. Pingutus või sirutus mugavustsoonist välja. Midagi, mida tahan oma kalli inimese heaks teha.
Kahjuks kipume selle lihtsa asja unustama või siis pole kunagi mõelnudki, kuidas suhet elavana hoida. Ühel hetkel on oht hakata võtma armastust liiga enesestmõistetavalt. Justkui ei pea enam embama, suudlema, pai tegema, ning tasahilju kaovad õrnusavaldused ära. Samas ihaldavad mõlemad pooled olla alati armastatud. Seepärast ongi oluline mõelda, kuidas väikeseid tähelepanuavaldusi elus hoida, ning kui need on ununenud, siis need oma päevadesse tagasi tuua.
Suhtega on rohkem rahul need paarid, kes võtavad koos ette põnevaid asju. Muidugi on see erinev, mida keegi põnevaks peab. Mõnede jaoks elustab romantilist kirge koos reisimine, kasvõi sukeldumiskursustel osalemine, koos naermine. Teiste jaoks aga on spontaanne jalutuskäik piisav. Romantilise armastuse võib uuesti vallandada, kui võtta koos ette midagi ebaharilikku ja ergutavat, variante on palju.
