Elu läbi mustade prillide
Tekst Merilin Piirsalu
12.06.2011

Depressioon on haigus, mis võib tabada igaüht. Depressioonist ja sellega toimetulekust räägib Arengu Keskus Avituse psühholoogiline nõustaja ja koolitaja Anneli Valdmann.

Depressioon on meeleoluhäire, mille põhitunnused on suur kurvameelsus ja enda õnnetuna tundmine, huvide ja elurõõmu kadumine ehk võimetus tunda positiivseid emotsioone, energia vähenemine ja aktiivsuse langus.

Kuidas depressiooni ära tunda
Depressiooni tunnusmärgiks võib olla näiteks see, kui inimene ärritub kergesti ning kontroll oma tegude üle kipub kergesti kaduma. Naistel esinevad tavaliselt rohkem kurvameelsusele viitavad sümptomid ning mehed on sageli pigem ärrituvad ja pahurad. Depressiooni iseloomustavad veel keskendumisraskused, mõttetuse ja lootusetuse tunne, alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, süü- ja väärtusetusetunne. Paljudel tekivad unehäired ning söögiisuprobleemid: tavaliselt see pigem kaob, kuid esineb ka vastupidiseid variante. Kogu igapäevaeluga toimetulek halveneb.

Sageli pannakse lihtsalt masendus ja depressioon ühte patta. Kui paar päeva on enesetunne mingil põhjusel kehvem, kiputakse juba ütlema: "Mul on depressioon." Anneli Valdmanni sõnul tavamasenduse puhul inimene siiski teab, et see läheb mööda. Depressioonis olles aga valdab tunne, et see ei möödu kunagi ja igapäevaeluga toimetulek on tugevalt häiritud. Masendus on vaid üks depressiooni joontest. Tavamasenduse puhul on alati olemas mingi konkreetne põhjus, näiteks läks tööl halvasti või abikaasa unustas olulise tähtpäeva. Depressioonil ei pea olema põhjuseid ning väga halb enesetunne avaldub ka füüsiliselt.

Muudatused aju keemias
Eristatakse depressiooni kolme tugevusastet: kerge, mõõdukas ja raske. Väga harva esineb ka psühhoosi. Haigusega seoses toimuvad ajus keemilised muutused. Depressioonis inimese aju keemia on teistsugune kui tervel ehk ajus toimub reaalne elektrokeemiline muutus.

Anneli Valdmanni sõnul on olemas küll depressiooni eelsümptomid, kuid neid on raske ära tunda, sest piir, kuhu maani jõuetus ja kurbus on normaalne ning kust algab haigus, on ähmane. Kui esinevad kurbus, ärrituvus ning elu ei paku enam rõõmu, siis teadlikum inimene saab juba varases perioodis sekkuda ning haiguse süvenemist vältida.

Depressioon annab meile märku, et midagi on valesti. Kui inimene saab aru, et esimene tõsine depressioon on jäänud kestma liiga pikalt ehk on olnud juba paar kuud, siis tasuks abi otsida. Kui depressiooni piisavalt kiiresti välja ei ravita, on suur risk, et see viib aju keemia rivist välja ja haigus muutub krooniliseks ehk eluaegseks. Ligikaudu 20 protsendil esmajuhtudest depressioon kordub.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid