Eve Kallaste - rahutu loomus hoiab vormis
Tekst Esme Kassak Foto Olga Makina
21.05.2013

Alati särav saatejuht ja toimetaja Eve Kallaste on päris elus vähemalt sama särav kui teleekraanil. Saadet "Minu imeline muutumine" vedades teeb Eve ka paljud teised inimesed rõõmsaks, et ikka vähem muretsemist oleks.

Kui Eve Kallaste Kodutohtriga ühes oma lemmikkohvikutest päeva alustab, hakkab kohe silma teletähe reibas vorm ja veelgi saledam figuur kui ekraanil. Asun küsimuse kallale, mis on tema enda hea vormi saladus, samal ajal kui saates osalejad peavad täiesti kardinaalseid otsuseid vastu võtma ja keerukaid protseduure läbi tegema.

"Inimestele, kes jälgivad toitumist ja teevad sporti, ei meeldi nüüd see jutt," alustab Eve, tunnistades, et sööb tegelikult täiesti juhuslikult, ning puhtalt spordi pärast sportimine talle ei meeldi. "Ma ei tähtsusta toitu üle. Kui mul on palju teha, siis ei ole mul aega mõelda söögi peale. Ma ei loe kaloreid ja ma ei tea, mitu korda päevas söön. Ma võtan midagi siis, kui mul on kõht tühi. Kuulan oma keha, ja pole samas seda surunud mingisse kindlasse režiimi," räägib ta. Eve on täiesti kindel, et kui jälgiks kindlat toitumiskava, siis võtaks hoopis juurde.

Töö kulutab kaloreid

Liikumist tuleb toimekal saatejuhil päeva jooksul aga parajalt ette, nii et kui ühe saate käigus tegi treener Argo Ader talle spordiklubis kehaanalüüsi, siis selgus, et aparaadi järgi tegevat ta kolm korda nädalas trenni! "Ma ei tee mingit trenni, kablutan kontsadega trepist üles ja alla, see on kogu trenn," sõnab Eve rõõmsalt.
Tegelikult asi nii hull ei ole. Nõnda nagu ühele sobib hästi jooksmine, teisele rühmatreening, on Evelgi omad lemmiktegevused. Ta on kindel, et kui läheks mehega jõusaali kaasa, siis lobisedes ei laseks mehel ka trenni teha, kuid samas pakuvad talle põnevust seiklusrajad ja naudingut jalutamine. "Ma võin jalutada hommikust õhtuni, eriti olen seda reisidel harrastanud. Ärkan hommikul üles ja võin mõnd uut kohta avastada seni, kuni läheb kottpimedaks. Ja ma ei ole sugugi väsinud! Kui peaksin sporti tegema 15 minutit, siis tunneksin, et see on nii raske. Küsimus on motivatsioonis."

Eve oletab, et vormis võib hoida teda natuke rahutu loomus, mis paneb pidevalt liikuma. "Vahest on töö selline, mis kulutab energiat, isegi kui ennast ei liiguta?" mõtiskleb ta. Tõsi võib seegi olla, sest mõned saated kujunevad üpris emotsionaalseks. Näiteks kaks-kolm aastat tagasi teles jooksnud "Ellujääjas" olid väga tundlikud teemad. "Selliste saadete puhul peab täpselt jälgima, kuhu piir tõmmata, et ennast liiga ära ei kulutaks. Samamoodi on arstidel, politseinikel või lastekaitsetöötajatel."
Lihtsad pole alati ka saate "Minu imeline muutumine" teemad. Sarja on tehtud sügisest alates, kuna protseduurid ja taastumised võtavad kõik aega. Ehkki enne saadet on tehtud põhjalikud testid ja ettevalmistus, tuleb aeg-ajalt tagasilööke või lihtsalt unustab mõni osaline olulise protseduuri ära. Tunnike saadet valmib paljudest tundidest materjalist, mida Eve nobeda toimetajana kokku paneb.

Küsimuse peale, kas ise kaaluks operatsiooni välimuse pärast, jääb Eve hetkeks mõtlema, ent vastus tuleb siiski kiirelt: "Oleneb probleemist!" Ta tõdeb, et meedia survestab, justkui peaks inimene olema täiuslik, kuid paljudel on tekkinud need haiget saamised välimuse pärast juba lapsepõlves. "Näiteks rasked silmalaud. Kui see ikka häirib silmanägemist, siis miks ei peaks korrigeerima? Ja hammaste kordategemine on väga õigustatud. Muidugi on see suuresti hea enesetunde küsimus ka. Iseenesest laiali kõrvad su elu ei sega, aga kui avalikes kohtades pidevalt vaadatakse ja see tekitab ebamugavust, siis inimene lõpuks kapseldub," arutleb Eve. Õigustatud on muutus ka puhtalt välimuse pärast, kui see paneb inimese tundma end täisväärtuslikumana.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid