Meie peas keerlevad pidevalt erinevad mõtted, soovid ja fantaasiad. Fantaseerida võib paremast elust, lotovõidust või printsist valgel hobusel - see on suurepärane võimalus korraks reaalsest elust põgeneda ja unistustele voli anda. Aeg-ajalt leiab igaüks end arvatavasti ka seksuaalsete fantaasiate kütkest.
Kas seksuaalsed fantaasiad on head või halvad ning kas ja kuhu peaks fantaseerides tõmbama piirid, selles aitab selgusele jõuda seksuaalterapeut Mare Pruks.
Millest tekivad fantaasiad?
Algatuseks selgitab Mare Pruks fantaasiate olemust:
"Seksuaalne fantaasia või mõttemuster loob seksuaalseid tundeid. Meel ütleb südamele, keda või mida ihaleda ning millisel moel võime kõige paremini rahuldada oma tunge ja vajadusi. Seksuaalne erutus tundub meile bioloogiline, loomulik ja spontaanne, midagi, mis meiega lihtsalt juhtub. Me pole teadlikud ajus toimuvatest etappidest seksuaalse kujutluse tekkimise ja seksuaalse erutuse kogemise vahel. Stiimul, milleks võib olla mis tahes asi, ei tekita seksuaalset erutust automaatselt. Meel, õigupoolest alateadvus, ütleb meile, millised stiimulid on erutavad ja millised jätavad täiesti külmaks. Inimese ainuomane psühholoogiline taust ja seisund võivad selgitada seksuaalsete fantaasiate ja eelistuste tohutut hulka ja variatsioone.
Fantaasiad ja seksuaalsed eelistused varieeruvad perverssetest ja veidratest kuni nn normaalseteni. Fantaasiat toidab alateadlik tarve tunda naudingut turvaliselt. "Veidrus" on sealjuures vaid komplitseeritud tee, mis tuleb läbida, et saavutada turvalisuse tunne.
On võimalik, et fantaasiad tunduvad inimesele imelikud ning tekitavad segadust ja häbi, kuna alateadlikke seoseid on raske mõista. Fantaasia, mis toetab naudingut, on ohutu, ning seda võiks lugeda enda terviklikkuse loomulikuks osaks.
Seksuaalne käitumine võib fantaasiast erineda nagu öö ja päev. Seks partneriga on piiratud sotsiaalsete normide ja keeldudega. Seda mõjutavad isiku enda piinlikkustunne ja häbi ning vajadus teha partneriga kompromisse ja kokkuleppeid ning teineteisega kohaneda."
Fantaseerimine pole patt
Seksuaalsus ja fantaasiad on selgelt seotud meessuguhormooni testosterooni tasemega inimese organismis. Mare Pruks nendib, et osaliselt sellest tulenevalt on meeste mõtetes seks tavaliselt väga olulisel kohal, n-ö ajus eespool, ja nad mõtlevad sellele aktiivselt väga tihti.
"Naistel on seksiga seotud mõtted ajus kusagil tagapool, tulevad alles pärast igapäevaelu ja olmeprobleeme. Üheks võimaluseks seksuaalsust ajus aktiveerida on seksist mõtlemine ja fantaseerimine. Seks ja masturbeerimine tõstavad testosterooni taset," selgitab Mare Pruks.
"Seksuaalsed fantaasiad on inimese seksuaalsuse osa," kinnitab terapeut. Kõik, mis tekitab parema enesetunde ning suurendab naudingut ja rahuolu, on lubatud. Fantaasiate pärast pole vaja peljata, kuna tegu on ettekujutusega ja sellele pole ka piiranguid. "Kui suurte rindadega emaliku olekuga naabrinaise või jõulise ja domineeriva naabrimehe peale mõtlemine on seksuaalselt erutav, siis ei pea süüd tundma, vaid tuleb tekkinud tunnet nautida. Seksi ajal kellegi teise peale mõtlemine on seadusega lubatud," ütleb Mare Pruks naljaga pooleks.
Terapeudi sõnul vastutab iga inimene oma seksuaalse naudingu eest ise. "Ootus, et partner rahuldaks mind või teeks õnnelikuks, ei täitu. Otsus, et seks on nauditav, lähedust pakkuv, rahustav ning veel paljut muud positiivset loov, peab sündima igas inimeses endas. See on suurepärane, kui fantaasiad toetavad ja rikastavad seksuaalsust ning aitavad otsustada positiivselt seksi kasuks. Mingeid piiranguid ei ole vaja seada, sest fantaseerimine pole patt," on terapeut kindel.
"Piirid algavad sealt, kust hakatakse tegutsema. Kui fantaasiates on kõik lubatud, siis tegutsemisel tuleb mängu vastastikune kokkulepe, tehakse seda, mis on mõlemale sobiv. Näiteks inimesed, kellel on fantaasia olla seksi ajal kinni seotud, arutavad enne pikalt-laialt oma vahekorra stsenaariume. Neil on sageli detailideni kokku lepitud, kuidas see toimub. See tähendabki, et piirid pannakse omavahel paika ja tegutsedes neid ei ületata," toob Mare Pruks näite.
Loe edasi ajakirjast...
