Eelmises Kodutohtris oli juttu sellest, miks tekib haiguslik liigesekulumine; kuidas see endast märku annab; millal tehisliigese panemine on paratamatu ning kas selleks on ka takistusi.
Nüüd selgitab Lääne-Tallinna keskhaigla ortopeediaosakonna juhataja ortopeed Margus Kelk, kuidas lõikus käib ning kui kähku taas jalule saab.
Eelmine lugu lõppes sellega, et luuhõrenemine iseenesest puusa- või põlveliigese vahetust ei takista.
"Pigem on asi selles: kui liiges ei ole kaua aega koormuse all olnud; kui pole saanud käimistuge ja lihased ei ole olnud koormatud, muutub sääre- või reieluu liigese lähedal pehmemaks. See on palju olulisem tehisliigese säilitamisel," selgitab ortopeed Margus Kelk. "Aga ka sel juhul ei ole operatsioon võimatu, sest lihtsalt pannakse suurema konstruktsiooniga protees. Kui tavaliselt kinnitatakse põlveliigeseprotees luupinna külge, siis keerulisematel juhtudel, kui on osteoporoos, on võimalik protees panna ka otse luukanalisse. Puusaprotees aga kinnitatakse alati reieluukanalisse."
Enne oppi on vaja täpset olukorda teada
Dr Kelk ütleb, et enne oppi peab täpselt teadma liigese haiguslikku seisundit. "Tavaliselt me seda röntgenipildilt näeme, kuid just põlveliigese puhul võib alles lõikuse ajal selguda, et luu, mille külge protees kinnitatakse, on tavalisest pehmem. Enne lõikust ei ole seda alati võimalik kindlaks teha. Näiteks aastaid kestnud reumatoidartriidi puhul, kui haige on olnud hormoonravil, tekib luu pehmenemist rohkem kui tavaliselt."
Ortopeediakirurgil tuleb kõigiks ootamatusteks valmis olla: "Selleks on olemas teistsugused proteesimudelid, millega pehmenenud luud toetada. Nii nagu keeruliste luumurdude puhul, mis võivad ootamatult inimest sandistada, on olemas eriproteesid luupehmenemise ja -hõrenemise puhuks. See pole olukord, mis välistaks lõikuse."
Aga ma olen ju ülekaaluline!
Pole saladus, et suur osa kulunud põlve- või puusaliigesega inimesi kannab endaga kaasas ülekilode koormat. Ortopeed Margus Kelk ütleb, et muidugi on ülekaalulisus liigesevahetusel risk.
"Haige peab endale teadvustama, et ka asendatud liigeseprotees pole mõeldud püsivat ülekoormust taluma. Kui siiski paneme proteesi, võib seda nimetada nii-öelda avansiks selle eest, et inimene saaks liigest rohkem liigutada – seni sai ta kehakaalu kontrolli üles ehitada ainult dieedi peale. Kui ta nüüd saab toetusvõimelise liigese, mis valu ei tee ja millega saab tervisesportigi teha, on see igal juhul võit ka kehakaalu langetamise mõttes."
Loe edasi ajakirjast...
