Ma ei salli oma abikaasa lapsi
Vahendanud Viivi Variksaar
13.12.2010

Uusperedes, kus elavad koos või kuhu aeg-ajalt tulevad külla nii mehe kui naise järeltulijad eelmis(t)est suh(e)test, võib romantikaperiood lõppeda väga äkki. Lapsed hakkavad arvama, et vanemad on omavahel saanud kudistada küll ja küll ning nüüd peaksid nad rohkem tähelepanu pöörama neile.

Inimsuhetes tõuseb esile mitmeid teemasid, millest esimese koha haarab enamasti armukadedus, sest uues suhtes elava vanema lapsed on sageli ema/isa uuele armastatule armukadedad. Tegemist on loomuliku reaktsiooniga, millega testitakse kiindumussuhte turvalisust. Laps võib tunda, et uus pereliige võtab temalt ära ema/isa silmatera koha, halvimal juhul võib ta hakata kartma enda hülgamist.

Täiskasvanugi võib tunda samasugust ebakindlust ja hakata lapsega võistlema koha eest oma uue elukaaslase südames. Uuspere vanemad peaksid koos otsima lahenduse, et nii lapsele kui täiskasvanule jaguks tähelepanu võrdselt.

Arenguvõimalused
Seda, kuidas suhtume teise inimese lastesse, mõjutab suuresti bioloogia. Psühholoogid on oma uuringutes välja toonud, et teise inimese nimel ollakse valmis rohkem tegema juhul, kui temaga on olemas bioloogiline side.

Kuid inimsuhetes ei tohi jääda bioloogilisele tasandile, inimlikkuse hulka kuulub ka see, et hoolitsetakse nendegi eest, kellega sugulased ei olda. Oma elukaaslase last peaks õppima tundma, huvituma tema taustast ja isiksuseomadustest; tähtis on luua positiivne suhe. Kahjuks kutsutakse mõnes uusperes oma lapsi lasteks, elukaaslase omi aga jõmpsikateks.

Uusperede vanemad peaksid oma kaaslase lastega looma areneva suhte, mitte võtma tema järeltulijaid paratamatu taagana, mis tuli hea asjaga kaasa. Siis on selline pere kasvamiseks parim paik, kus lisaks õpitakse tundma erinevaid inimesi.

Leia endale oma õige koht
Lapsevanema roll uusperes enamasti erineb tavapere omast: oma vanem annab lapsele armastuse ja turvatunde, võõrasema või -isa võib aga olla see, kes toob tema ellu rõõmu, põnevust ja uusi harrastusi.

Uuspere üks rikkusi on see, et siin saab vastukaja erinevatele vajadustele, nagu oli vanasti, kui koos elas mitu põlvkonda. Oluline on, et kasuvanema ja -lapse suhe oleks positiivne ega oleks silmanähtavat erinevust suhtumises oma ja kasulapsesse.

Igas peres on omad kasvatusmeetodid ning tuleb arvestada sellegagi, et kasulast on enne uusperesse tulekut kasvatatud teistmoodi. Mõlema vanema roll kasvatajana peaks ka uues peres olema võrdne ja mõlemal olema õigus piire seada.

Nii mõnigi kasuvanem tõmbub torssi juba siis, kui elukaaslase lapsed lihtsalt külla tulevad. Siin võib üks põhjusi olla selles, et ta tunneb ennast justkui kõrvaletõugatuna, sest tavaliselt tuleb juttu ka teisest vanemast. Teise põhjusena mainitakse hirmu öelda midagi pahasti kasulapse käitumise kohta, see omakorda võib põhjustada peretüli.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid