Meie imetabane aju
Marika Vingissar
04.05.2017

Inimese aju on inimkonna kõige keerulisem süsteem – ilma selleta ei oleks me inimesed. Häired aju töös mõjutavad nii meie keha kui ka meeli.

 

Aju on meie organismi arvuti: ta käsitleb, talletab ja toodab infot. Seda tööd teeb umbes 100 miljardit närvirakku, mis on omavahel ühendatud keerulise võrgustikuga. Ühest närvirakust teise liigub info keemiliste virgatsainete kaudu.

Akadeemik Mart Saarma on öelnud, et Looja oli närvirakke luues heas tujus. "Ta lõi need äärmiselt kaunite, esteetiliste ning otstarbekatena. Erinevalt üldlevinud arvamusest ei ole neuronid meie peaajus siiski kõige arvukam rakutüüp, kõige rohkem on hoopis gliiarakke." Üllataval kombel muutub neuronite hulk inimese kasvades väga palju. "Sündides on lapsel närvirakke kõige rohkem, palju enam, kui tal neid vaja läheb. Suurim muutus närvirakkude arvukuses toimub inimese kehas loote arengu lõppfaasis ja peaajus peamiselt sünnijärgselt. Sel ajavahemikul tapetakse umbes pool neuronitest, kasutades väga täpselt juhitud geneetilist programmi. Niisugusel närvisüsteemi arengus toimuval närvirakkude hävitamisel on selge bioloogiline mõte: tagada väga täpne kudede innerveerimine (närvirakkudega varustamine) ja ajurakkude võrgustiku moodustumine. Valesid kudesid ja rakke innerveerivad neuronid lihtsalt ohverdatakse."

Kesknärvisüsteemi kuuluv aju on ühtlasi meie meelte kodu. Hoolimata uuringutest pole siiani täit selgust, kuidas aju töötleb infot või mäletab sündmusi minevikust. Aju on tähelepanuväärne organ ka selle poolest, et kui peaaegu kõik muud inimese elundid on vahetatavad või korvatavad, siis aju on unikaalne ja asendamatu.

Aju ehitus

Aju asub koljuõõnes ja koosneb viiest peamisest osast: otsajust, vaheajust, keskajust, tagaajust ja piklikajust. Piklikaju läheb üle seljaajuks, mis asub selgrookanalis. Otsaju jaguneb veel vasakuks ja paremaks ajupoolkeraks. Paiknemise järgi jaotatakse aju aga kolme ossa: ajutüvi, väikeaju ja suuraju.

Ajus on hulk piirkondi, millel on oma kindlad ülesanded. Aju vasak pool juhib parema kehapoole tegevust, parem aga vasakut kehapoolt. Enamasti on juhtiv vasak ajupoolkera, mistõttu suurem osa inimesi on paremakäelised.

Aju asub ajuvedelikus, mis kaitseb seda õrna elundit mehaaniliste ja keemiliste kahjustuste eest.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid