Menopausist mööda ei saa
Tekst Kadi Lehtmets
10.02.2012

Kuigi uue aja trendid kinnitavad, et 60 on uus 40 (inimaastates mõõdetult!), kulgeb looduse poolt loodu ikka omasoodu. Günekoloogi pilgu läbi saab kinnitust tõsiasi, et võime välja näha ükskõik kui õitsvad, meie füsioloogias toimub kõik ikka vanaviisi. Menopaus jõuab kätte siis, kui ta jõudma peab. Ent ühelgi naisel pole põhjust end maha kanda - kui oled ise hakkaja ja leevendad oma üleminekuea sümptomeid sulle sobivate vahenditega, tuled ka sellest perioodist võitjana välja.

"Ilmselt on loodus menopausi selleks ette näinud, et naine jõuaks oma lapsed üles kasvatada," heidab dr Mall Varvas, Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku günekoloogia osakonna juhataja, leebet nalja, millel on tõepõhi all. "Et naine saaks lõpuks lastesünnitamisest puhata ja vaadata elu ka hoopis teise kandi pealt."

Menopaus jõuab naise elus kätte keskmiselt umbes 50-aastaselt või kaks-kolm aastat varem või hiljem. "Sellel keskmisel on alati omad paariaastased kõikumisvõimalused, mis samuti normi piiresse jäävad. Kui see jääb alla 45. eluaastat, siis pole see hea - pikk elu on ju veel ees, aga pärast menopausi ohustavad naise tervist östrogeenipuudusest tingitud tervisehädad, luuhõrenemine, südame-veresoonkonna haigused, limaskestade kuivuse ja urineerimise häired jms."

Menopausist saab üldse kõnelda alles tagantjärele - see tähendab aega, mil toimub viimane menstruatsioon. Seda, kas antud tsükkel tõepoolest viimaseks jääb, saab alles hiljem öelda. Perioodi enne ja pärast menopausi, umbes 5 aastat enne ja pärast menssi, nimetatakse klimakteeriumiks. Ehk eesti keeli üleminekueaks.

"Ettevalmistus menopausiks kestab umbes viis aastat," ütleb dr Varvas. "Sel ajal valmib munarakke menstruaaltsüklis üha vähem. Vähehaaval tekivad tsüklihäired, menstruatsioon võib esineda harvemini või tihemini, olla väga ebaregulaarne. Emaka limaskest võib pakseneda, võivad tekkida emaka limaskesta polüübid, limaskesta alused müoomsõlmed, erinevad põhjused võivad viia verejooksudeni. Anovulatoorsed tsüklid võivad põhjustada ebaregulaarseid veritsusi."

Aega vahetult enne menopausi ja esimest aastat pärast menopausi kutsutakse perimenopausiks.

Elu karmid naljad
"Nii nagu varem menstruaaltsüklid, mõjutavad ka nende muutused väga tugevalt meie psüühikat. Kliimaksis naised on labiilsemad, kergemini ärrituvad, väsivad rohkem, muretsevad kindlasti rohkem kui 20 aastat varem - ja ka 20 aastat hiljem," ütleb dr Varvas. Ta paneb südamele, et kuna depressiooni esineb selles eas rohkem, siis tuleks seda kindlasti märgata - nii endas kui ka teistes meie kõrval.

Vaevama hakkavad ka kuumad hood, öine higistamine, keskendumisraskused, mälu halvenemine, tujutus, unetus, lihasevalud ja seksuaalsuse vähenemine jms. Üleminekuea hilisemad nähtused on naha ja limaskestade kuivamine. Seks ja urineerimine võivad muutuda valulikuks, sest limaskestad muutuvad väga õhukeseks. Tegelikult kuivab nahk üle kogu keha - näeme, et kortse tuleb juurde, naha toonus langeb, küüned ja juuksed muutuvad õhemaks. Ainevahetus aeglustub ja kehakaal kipub tõusma, rasvkude koguneb eeskätt kõhule.

Kuid kliimaks jätab tugeva jälje paratamatult ka meie füüsisele - haigestume pärast menopausi genitaalivähkidesse, eeskätt emaka- ja munasarjavähki, esineb oluliselt rohkem südame-veresoonkonna haigusi ja luuhõrenemist.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid