Iga mees on just selline isa, nagu ta tahab ja suudab olla, lähtuvalt enda isiksusest. Isa saab vaimselt jagada seda, mida tal on jagada – mida tal ei ole, seda pole võimalik tal ka oma lastele anda. Samas on see teadlikkuse, otsustamise ja valikute küsimus, milline isa ollakse.

Peremudelid on aastatega muutunud: paljud abielud lahutatakse, luuakse uued pered, tekivad kärgpered. Ideaalset klassikalist peremudelit pole reaalses elus just palju. Kuid alati on võimalik koos lapsega kasvada, saada paremaks isaks, kui parasjagu ollakse.

Erinevad isad loovad lastele isesuguse psüühilise ja füüsilise kasvukeskkonna. Vaatleme 11 isa tüüpi ning nende mõju lapse arengule.

Vastutustundlik isa

Tihti algab isalik vastutustundlikkus juba pere planeerimisest ning teadlikult lapsevanemaks saamisest. Vastutustundlikul isal on prioriteedid paigas, seetõttu annab ta kõik endast oleneva, et perel oleks hea olla ning lapsed tunneksid ennast kodus hästi.

Vastutustundlikul isal on mehelik identiteet paigas ning ta kannab klassikalist positiivse isa rolli. Ta leiab aega ja vahendeid, et lapsega koos põnevaid asju ette võtta. Selline isa on õnnistuseks igale lapsele, sest ta annab eluks vajalikku turvatunnet ning head toetust arenguks.

Autoritaarne isa

Selline isa nõuab lastelt vastu vaidlemata oma reeglite täitmist ning tahab, et lapsed teda austaksid. Autoritaarsel isal võib vajaka jääda empaatiast ning inimlikust mõistmisest. Isa võib suhelda lastega käskude ja keeldude keeles, mõistmata, et nii ei saa lastega usaldusväärset kontakti. Samas on autoritaarsel isal piirid paigas ning lapsed teavad, mida tohib ja mida mitte.

Autoritaarne isa võib laste isiklikku ettevõtlikkust pärssida, kuid samal ajal on ta isana olemas ja püüab anda parima – nii nagu ta sellest aru saab. Senikaua kui lapsed isa autoriteeti austavad, on suhted korras.

Loe edasi ajakirjast...