Aastatega võib naha tüüp muutuda mitmeid kordi. Seda mõjutavad geenid ja hormoonid ning nahaaluse sidekoe lõtvumine ja rasvarakkude hajumine.
Hormoonide mõjutusel muutub murdeeas nahk rasvaseks ning tekivad vistrikud ja akne. 22 ja 55 eluaasta vahel vahelduvad nahatüübid sõltuvalt geenidest ja välistingimustest. Üleminekueas ja raseduse ajal mõjutavad neid jälle hormoonid. Vananedes muutub nahk järjest kuivemaks, õhemaks ja hapramaks, sest kollageen, elastaan ja rasvarakud vähenevad. Sel ajal peab nahka väga hoolega niisutavate, toitvate ja pinguldavate toodetega hooldama.
Naha ealised muutused on varem või hiljem väliselt märgatavad, marrasknaha rakkude hulk väheneb ja nahk õheneb. 45. eluaastani paikneb juuksekarvasibul 2,8 mm sügavusel, pärast 70. eluaastat aga 2,1 mm sügavusel. Nahas sisalduvate sidekoekiudude elastsus väheneb, nahk lõtvub ja kortsub. Koos naha kõhetumisega väheneb higinäärmete arv. Rasunäärmed säilivad, kuid rasu tekib vähem. Et ka naha sidekoe veesisaldus väheneb, siis muutub nahk mitte ainult kortsulisemaks, vaid ka ülearu kuivaks.
Aastatega muutub naha pigmentatsioon. Pigmendirakke jääb vähemaks, kohati võivad tekkida pigmendita valged laigud. Samal ajal on üsna tavaline, et juba keskeas võivad nahale tekkida mõnemillimeetrise läbimõõduga pruunikate pigmendilaikude kogumikud, mis ei tõuse nahapinnast kõrgemale. Harvem tekivad nahale healoomulised vanuritüükad, mida võib näol ja kehal olla kümneid.
Nahka nooreks tagasi me ei saa, kuid sobiv nahahooldus aitab ealiste muutuste ilmnemist mõnel määral pidurdada. Väidetakse, et kortsud teevad küll mehe mehelikumaks, kuid mitte naist naiselikumaks. Kuid küpses eas naist võivad kortsud ka kaunistada.
