Sageli ei tunne kiusatav kiusamist ära, vaid süüdistab ennast, teeb veel rohkem tööd, ei julge võtta haiguslehte, kuni lõpuks tekib unetus, ärevus ja vastumeelsus hommikul tööle minemise vastu, millest võib areneda raske depressioon. Tüüpiline on ka erinev tõlgendamine: kui mõni suhtub kolleegi jauramisse huumoriga, siis teine võib sattuda masendusse.
Enamasti on kiusamise puhul küsimus võimus. Töökaaslast tajutakse mingil põhjusel ohuna ja sellepärast hakatakse teda ründama.
Töökohal kiusamine on see, kui:
* nõutakse ebareaalselt suurt töökoormust
* antakse liiga lühikesi tähtaegasid
* ei kutsuta koosolekutele ega teavitata neist
* alahinnatakse oskusi ja antakse liiga lihtsaid tööülesandeid
* karjutakse ja tõstetakse häält
* pilgatakse või häbistatakse
* levitatakse kuulujutte
Töökohtades, kus töökultuuris käib asjalik arutelu ja reeglid on paigas, esineb ka vähem kiusamist.
