Nõgesest saab rauda

Neid süües saad kätte vitamiinid A-st kuni D-ni ja kõik vajalikud mineraalained, eriti palju just rauda. Kõrvenõgese kohta võib tõesti piltlikult öelda, et selle taime varres küljes kasvab meie hea tervis. Eriti vitamiini- ja mineraalainerikkad on esimesed kevadised nõgesed. Need tuleb toiduks korjata kohe pärast tärkamist – kui võsud on veel noored ja õrnad. Hiljem muutuvad nõgesed sitkeks ning kiuliseks, kuid raviteeks võib neid korjata veel siiski.
Korjame vaid kõige tervislikumat osa kõrvenõgesest ehk ladvaosa koos ühe või kahe lehepaariga sellest allpool. Samuti võib kevadel nii söögiks kui raviks kasutada varre ülemist osa, suve poole aga üksnes tipulehti ja tillukesi külgvõrseid, mis lehtede kinnituskohtadel varrest välja tulevad. Kui tekivad hallikasrohelised õiekobarad, on mõttekas neidki raviteeks kuivatada. Ravitoime on ka kõrvenõgese juurtel.
Enne toiduks kasutamist või kuivatamist tuleb taimed umbrohust puhastada ja korralikult läbi raputada, et kõikidest kahjuritest lahti saada. Ussiaukudega lehtedel ei ole ravitoimet.
Kui koguda nõgest rohkem, kui jõuab kohe ära kasutada, võib noori lehti ja võrseid kupatatult (keeva veega ülevalatult) panna karpidega sügavkülma, kus need püsivad tarvitamiskõlblikuna järgmise kevadeni. Kuivatamiseks kogutakse lehti enamasti maist juulini, juuri aga varakevadel ja sügisel, seemneid sügisel täiesti valminuna. Ürti kuivatatakse varjulises kohas tuuletõmbuses aeg-ajalt segades. Juured tuleb enne hoolikalt pesta, lõigata umbes 3 cm pikkusteks tükkideks ja pärast päevast päikese käes närtsitamist kuivatada praeahjus restil 60kraadisel temperatuuril.
Erinevalt nii mõnestki taimest, mida lisatakse toidule vähesel määral või pannakse lihtsalt kaunistuseks, saab toorest kõrvenõgest süüa suuremas koguses kas eraldi salatina või muu värske salati sees.
Et nõgeseid süües ei saaks kõrvetada, tuleb neid hoida sõelal keevas vees kuni 2 minutit (esimeste võrsete puhul aitab ka keeva veega ülevalamisest). Nii muutuvad väikesed mürginäärmetega varustatud karvakesed pehmeks, õrnaks ja mahedaks. Pärast nõrutamist ja jahtumist on kõrvenõges toorsalatiks valmis.