Maailma selge pilguga vaadates paistab see ilusam kui läbi udu. Mõndagi selleks on kaasa antud, midagi oleneb meist endist, aga ka optometristist ja arstist.
Tõenäoline on, et kui mõlemad vanemad on lühinägevad, kandub see pärilikult lastele edasi.
Kui ema ja isa mõlemad on miinusprillikandjad, saab lapsest 99 protsendil juhtudest prillikandja, kuid lühinägevuse geenid võib laps saada ka ühelt vanemalt.Kuid samuti võib olla, et mõlemal vanemal on lühinägevus täiesti null, kuid lapsed kannavad prille.
Siiski võib lühinägevus kujuneda ka muul põhjusel, näiteks nendel, kellel on üldine sidekoe nõrkus. Sel juhul võib olla nii, et emal-isal pole prille, lapsel aga on sidekoe nõrkus, mistõttu peab ta kandma miinusprille.
Alati hoiatatakse, et hämaras, nii-öelda taskulambiga teki all lugemine vähendab nägemisteravust. Kui see nii oleks, siis oleks enamik meist prillikandjad, sest teinekord tuleb lugeda ka siis, kui valgustus ei ole just kõige parem.
Kuid tegelikult, kui me hämaras lugeda näeme, siis sellest meie nägemisteravus ei vähene. Küll aga on teksti ebamugav vaadata, samuti väsivad silmad rohkem kui normaalses valguses lugedes, sest me peame neid rohkem pingutama, et nägemisteravus oleks hea. Inimese silm ei ole loodud hämaras või pimedas hästi nägemiseks.
Nägemisteravust ei mõjuta ka vastupidine olukord, kui ruumis on valgust liiga palju või arvutiekraan on liiga hele, kuid see väsitab silmi samamoodi nagu hämaruski.
