Psühholoogid kinnitavad, et ükski nendest variantidest ei toimi. Situatsioon on väga eluline ja partneri kombed võivad närvidele käia nii värskes paarisuhtes või hakata ärritama juba aastakümneid koos elanud vanapaari. Kas saaks midagi teha enne, kui lahutus on ukse ees? Kas saaks teist muuta kasvõi natukenegi?
Ähvardamise või keelamisega saab panna kaaslast natukeseks ajaks oma käitumist muutma. Päris muutuse jaoks on vaja enamat. Õige muutuse jaoks on tarvis enda tahet, ning õige muutus põhineb hoiakutel ja väärtustel. Neid muutes on tulemused püsivad.
Psühholoogid leiavad, et rääkimine ja arutelu on vanaaegne, kuid tõhus meetod. Kuid pole siiski ükskõik, kuidas jutuajamist alustada. Kui alustada kõnelust teise kritiseerimisest või nõudmiste esitamisest, on tulemuseks riid ja rahulolematus. Paari riiud algavad tavaliselt samadest asjadest, käivad läbi sama protsessi ja käivitub ahelreaktsioon, mis alati kordub. Tüüpiline on see, et oma soovid esitatakse sellisel moel, mida teisel on raske vastu võtta. Süüdistamine pole kunagi hea algus. Palju parem on anda teada, kuidas sinu meelest tundub, kui asjad on lohakile jäetud või vales kohas. Ütle, et sulle meeldib, kui asjad pannakse oma kohale, siis on nädala lõpus vaja vähem koristada ja sa hindad seda väga, kui kaaslane sind selles aitab. Anna mõista, et tunned ennast halvasti, kui toad on segamini ja kogu korrashoid ja koristamine on sinu peal. Räägi oma soovidest ja sellest, mida ise oled valmis muutuste heaks tegema. Kaaslasel on kergem sinu soove vastu võtta, kui need on esitatud tunnete kaudu.
Et mitte ülemäära ärrituda oma partneri käitumisest, tuleb õppida kannatlikkust, võtta appi huumorimeel ja panna asjad tähtsuse järgi järjekorda.
