Kui tegemist on paarisuhtega, kus inimesed on aja jooksul muutunud rahulolematuks ja on tekkinud tülid, siis on oma vastutuse nägemine otsustava tähendusega. Otsustav suhte kvaliteedi ja saatuse jaoks, otsustav ka üksikisiku inimeseks olemise teekonnal. Kes ma olen, kui väidan, et minu alkoholiga liialdamises või kõrvalsuhtes on süüdi minu partner?
Süütunne ja vastutus ei peaks olema mingid hämamisvahendid, vaid vajalikud abivahendid meie arenguteekonnal. Kui mina lõin või solvasin oma partnerit, siis see, kas tema ka midagi valesti tegi, ei vähenda minu vastutust.
Sageli puudub inimestel, kes on erineval arvamusel, arutlusoskus. Kasutusele võetakse kõige primitiivsemad vahendid nagu agressioon, manipuleerimine, vastanumine ja halvustamine. Tegelikult on tuleviku huvides olulisem see, kuidas me konflikti ajal omavahel käitume. Ja see peaks olema olulisem, kui konflikt ise.
Tasuks mõelda, et kui me ei suuda olla raskel hetkel teineteist austada, pole meil ka seda turvalist maailma, mille pärast võidelda. Olgu selleks maailmaks siis perekond, suguvõsa või töökollektiiv.
