Asjatundjad kinnitavad, et elektromagnetväljad ega -kiirgused ning arvutiekraan ise silmakahjustusi, lühinägevust ega muid nägemishälbeid ei põhjusta. Arvutiekraani mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast. Pidev arvutiekraani jälgimine tähendab nägemiselundile tugevat pinget, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge. Sellest tulenevad kaebused, alates silmade väsimisest nägemisteravuse nõrgenemiseni. Analoogset ülepinget tunneb näiteks autojuht, kes kaua aega jälgib teed, või lugeja, kes loeb raamatut mitu tundi järjest. Silmadele osaks saava koormuse tõttu võib tulla ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem ei oldud märgatud.
Arvutikasutajate sagedased vaevused on kipitus- ja torkimistunne silmades, nende punetus ning peavalu.
Silmavaevade põhjusi võib olla mitmeid ja ka peavalu võib tulla mitmest tegurist, nagu peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, ja mis peamine - kui kuvarit silmitsetakse pingsalt pikka aega ilma puhkepausideta. Sellele lisandub kaela- ja õlalihaste pinge, mis kõik kokku väsitab nii silmi, aju kui ka kogu keha. Ent peavalu võivad põhjustada ka sobimatud prillid ja silmahaigused, millest inimene ei pruugi olla veel teadlik.
Arvutikasutajate tüüpilise nägemisvaevuse iseloomustuseks on kasutusel mõiste computer vision syndrom (arvuti vaatamise sündroom): inimene tunneb, et ei näe enam selgesti, nagu oleks silme ees udu või prügi või mingi võõrkeha silmas, ja pilgu ümberfookustamine, vaheldumisi lähedale ja kaugele vaatamine, muutub raskeks; mõneks hetkeks võib tekkida topeltnägemine.
Silmaarstid väidavad, et arvutiga töötajale on tüüpiline nn kuiv silm, mida põhjustavad halb pisarakvaliteet ja vähene silma niisutamine. Harv pilgutamine mõjub ka pisaravedeliku kvaliteedile, nii et hoolimata pisaravoolust ei taga see piisavalt head silma sarvkesta niisutust. Peale niisutamise on pisaravedeliku ülesandeks sarvkesta toitmine ja kaitsmine nakkuse eest ning ideaalselt sileda sarvkesta pinna tekitamine valguse õigeks murdumiseks silmas. Sarvkestaeesne pisaravedelik on ühtlasi barjääriks keskkonna ja silma vahel. Arvutiga töötades ei maksa kanda kontaktläätsi, kuna nendega kuivavad silmad rohkem kui muidu või prille kandes.
Tavaliselt pilgutab inimene silma 20-22 korda minutis. Pingsalt arvuti- või ka teleriekraani jälgiv inimene aga niisutab silma ehk pilgutab seda ainult 10 korda minutis või vähemgi. Nii ei saa silmad piisavalt pisaravedelikku ja muutuvad kuivaks. Seda enam, et arvuti läheduses kipub õhk olema kuivem kui mujal ruumis.
Tundide viisi arvuti- või lugemistööd tehes väsivad ka silmalihased. Sellepärast on oluline iga 45-60 minuti järel teha puhkepaus, sulgeda silmad või vaadata kaugusesse ning kasutada kunstpisaraid.
