Õnn on enda kätes

Merilin Piirsalu
03.10.2014

 

Sellest, et sõltuvusse võib sattuda šokolaadist, suitsetamisest või alkoholist, oleme kõik kuulnud. Mõnikord võib aga liigselt sõltuv olla hoopiski suhtest teise inimesega. Mida suhtesõltuvus endast kujutab ja kuidas sellega hakkama saada, selgitab aastaid kaassõltuvatega töötanud psühhoterapeut Kene Truve.

 

"Suhtesõltuvus on olukord, kus kahe inimese vahelises suhtes üks inimene vajab seda suhet meeleheitlikult palju rohkem kui teine," alustab terapeut. "Sõltuv pool tahab peaaegu igasuguses olukorras iseenese ja oma käitumise kohta pidevat tagasisidet saada. Ta tahab teada, kas ta on käitunud hästi, kas teine pool jääb temaga rahule – kas ta on piisavalt hea sellisena, nagu ta on."

Kene Truve sõnul otsib suhtesõltlane teises inimeses kedagi, kes teeks teda õnnelikuks ja täidaks kõik ootused. "Suhtesõltlasel ei ole kogemust, et tema ise võiks ennast õnnelikuks teha, sest tema elu olulised suhted teistega on jäänud tasandile, kus keegi teine on see, kes ütleb, näitab, oskab ja teab. Tema kuulab, ootab ja vaatab, ning enamasti kohandub selle teise järgi."

 

Puudu toetusest

Suhtesõltuvuse all kannatavad inimesed ei ole lapsena ühel või teisel põhjusel saanud nii palju suunavat või tunnustavat tagasisidet, kui nad on vajanud. Seetõttu ei ole neil tihtipeale ka piisaval hulgal enesekindlust. "Neil jääb puudu lapsevanema tagasisidest, toetusest ja tähelepanust. Mingil moel nad ei tea, kes nad on ja peavad ennast otsima. Nad küsivad seda täiskasvanuna oma lähedaselt inimeselt ikka ja jälle, aga sellele ei pea ükski terve paarisuhe lõputult vastu."

Kene Truve on kindel, et sellise käitumise põhjused on pärit enamasti lapsepõlvest. Kui mitte päris varasest lapsepõlvest, siis kindlasti ajast, mis on seotud isiksuse arenemisega ja perioodiga, mil inimene ei oska ennast veel ise hinnata. "Kogemused, mille me saame peale 11. eluaastat ehk ei mõjuta meid enam nii palju, kui need, mis on saadud enne seda. Kui lapsele on korduvalt öeldud või mõista antud, et ta on väärtusetu, et ta ei ole tähtis; et pole oluline, kas ta on kohal või mitte, ja kui see salvestub kõige tähtsamate hinnangutena tema energiakehasse, siis võtab ta kogu järgneva info ümbritsevalt maailmalt ja inimestelt vastu juba läbi väärtusetuse pitseri. Siin on oht suhtesõltuvuse kujunemiseks täiskasvanueas."

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid