Igaühele meist on kaasa antud pärilik taust, mõnel kulub liiges rohkem ja kiiremini, teisel vähem ja aeglasemalt.
Artroos on kulumushaigus ja muutused liigeses tekivad ikka ea jooksul: mida vanemaks saame, seda rohkem on kulunud liigeseid ja seda enam e
Ketendus tekib nahapinna paksenevast irduvast sarvkihist ja on märk pindmise nahakihi rakkude küpsemishäirest.
* Aastatega nahk õheneb, rasunäärmed kuivavad kokku ja nende hulk väheneb märgatavalt.
* Higinäärmete aktiivsus langeb.
* Muutused toimuvad ka
Nahka nooreks tagasi me ei saa, kuid sobiv nahahooldus aitab ealiste muutuste ilmnemist mõnel määral pidurdada.
Aastatega võib naha tüüp muutuda mitmeid kordi.
Vananev silm vajab rohkem valgust, et selgesti näha.
Silmaava (pupill) on suurim 10–15aastastel lastel, kõige väiksem aga pärast 60. eluaastat. Väikese silmaava tõttu pääseb silma vähem valgust.
Süda hakkab tööle ammu enne meie sündi ja tegutseb elu lõpuni.
Süda, mille ülesanne on hoida verd pidevas ringlemises, ei kiirusta vananemisega. Ta hakkab tööle ammu enne meie sündi ja tegutseb elu lõpuni.
Kuulmise nõrgenemisele aitavad kaasa ka välised tegurid, eelkõige müra ja liigne stress.
Normaalse vananemise ühe nähuna hakkab kõrgete helide kuulmine nõrgenema juba 20.–35. eluaasta paiku.
Luude hõrenemisel nende kuju oluliselt ei muutu, kuid need on poorsemad ja seetõttu ka hapramad.
Luukude uueneb pidevalt, kasvueas toimub see kiiresti, täiskasvanul umbes 5% aastas. Täielikult uueneb inimese luustik iga 5–6 aasta tagant.
On teada mitmeid riskifaktoreid, mis soodustavad osteoporoosi teket.
Vanus. Vananemisega käib kaasas luu- ja lihasmassi vähenemine ning kollageeni süntees langeb. Kõik teavad, et kollageeni vähesusest muutub nahk õhemaks ja kortsulisemaks.