Seljata stress!
Vahendanud Kadi Lehtmets
10.04.2012

Kui tajud pidevalt ahistust, on aeg käsipidurit tõmmata. Tunne stress ära ja seljata see!

Milline amet sul on? Oled äkki registraator, juveliir või juuksur? Sellisel juhul võid tänada ennast õnnestunud elukutsevaliku puhul. USA veebilehekülg careercast.com tegi võrdluse 200 erineva ameti vahel ja just need kolm ülalmainitud ametit põhjustasid selle võrdluse kohaselt kõige vähem stressi.

Stressist ei pääse ometigi üksnes sellega, et asutad end registratuurilaua taha istuma või otsustad heast peast soenguid sättima hakata. Tööpingete asemel võib stressi vallandada pere juurdekasv, kolimine, töökoha vahetus või töötus, majanduslikud probleemid, lähedase inimese surm, abielulahutus või ükskõik milline teine suur elumuutus.

Pidurid kadunud
Stress iseenesest pole haigus. Vastupidi: see on emakese looduse antud geniaalne kingitus, mis aitab viimsed jõuvarud kasutusele võtta, kui tuleb jälitaja eest põgeneda või võitluseks valmistuda. Võtmeks on sümpaatilise närvisüsteemi ärkamine - see on justkui gaasipedaal, mis annab organismi talitlustele kiirenduse.

Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub äärmiselt kiiresti stressi tekitavates olukordades, nagu liikudes, külma käes või psüühilise surve all. Tänu sellele suudab organism kiiresti tegutseda - põgeneda või võidelda.

Kui sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub, vabastavad närvilõpmed ja neerupealsed noradrenaliini ja adrenaliini. Neid aineid nimetatakse katekolamiinideks ning muuhulgas lisavad need südamelöökidele tugevust ja kiirust, vabastavad rasvavarusid lipolüüsi kaudu, vabastavad maksa ja lihaste suhkruvarusid vereringesse ning tõstavad maksa suhkrutootmist. Kõige tuntum sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse põhjustatud nähtus on vererõhu tõus.

Inimene talub lühiajalist stressi üldiselt hästi. Mõned isegi naudivad seda. Räägitakse ju "adrenaliinisõltlastest": ilma stressireaktsiooni efektiivselt ärakasutavate inimesteta tõenäoliselt poleks selliseid elukutseid nagu kaskadöör või rallisõitja, rääkimata päästetöötajatest. Aga pidevaks muutunud stress hakkab elama oma elu. See põhjustab unetust, keskendumisvõimetust ja mäluhäireid. Pidev nutune olek võib olla esimeseks märgiks, et organismi pingeseisund on kestnud liiga kaua. Stressamine koormab tugevalt vaimu ja võib lõpuks vallandada paanikahäire või depressiooni.

Meie aja suurim terviserisk
Stressiga seonduvate füüsiliste sümptomite mitmepalgelisus kõneleb sellest, kui täielikult jätkuv häireolukorras viibimine koormab organismi. Stress põhjustab ebamääraseid tundeid ja vaevusi, kõhuvalu, kõhulahtisust, peavalu, pearinglust, pisteid rinnus, uneprobleeme, vererõhu tõusu, kõrvetisi ja maohaavu, tegutsemise efektiivsuse langust ning seksuaalprobleeme.

Tänapäeval on popp kõnelda positiivsest stressist, mis lisab teovõimet ja mida seepärast soovitatakse lausa oma ellu lisada. Sellise soovituse muudab aga pisut vastutustundetuks tõsiasi, et me tajume äärmiselt halvasti, milline hulk stressi on liiga palju. Sageli märgatakse ka tõsist läbipõlemist alles siis, kui on juba liiga hilja. Stress on üks meie aja suurimatest terviseriskidest. Uuringute kohaselt seondub see kõigi peamiste tööealiste inimeste surmapõhjustega - alkoholismi, südamehaiguste, vähi, õnnetuste, kopsuhaiguste ja enesetappudega.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid