Mõni inimene leiab ennast ikka ja jälle suhtest kolmandana, see on tema jaoks nagu needus. Mis on nn armukese sündroom?
Armuda juba suhtes olevasse inimesesse ning elada oma elu nimetu kolmandana pole just suurepärane tulevikuväljavaade. Olla keegi, kellest avalikult ei räägita, toetav kolmas kehvalt toimivas paarisuhtes. Kas see on psüühilise masohhismi erivorm või lihtsalt hirm traditsioonilise paarisuhte ees? Armumine ei hüüa tulles, aga see, mida tekkinud tundega peale hakatakse, on suuresti enda valikute küsimus.
Mis tingib armukese staatuse?
On palju põhjuseid ja teooriaid, miks tekivad armastuskolmnurgad. Et aga selline kolmnurk toimida saaks, on oluline roll igal nurgal. Kui üks nurkadest lahkub, siis laguneb kogu kolmnurk või peavad kaks allesjäänut otsima endale uue kolmanda, et senine suhtemuster saaks jätkuda, olgu see siis vaikne vinduv draama, avalik naljanumber kollases meedias või väike kõrvalekalle nn korralike inimeste suhetes.
Psühholoogide tõlgendus
Psühholoogias viidatakse ikka ja jälle sellele, kui sügavalt mõjutab lapsepõlv seda, mis toimub täiskasvanueas.
Kui ema ja isa vahel pole hästi toimivat paarisuhet, siis panevad vanemad oma suhte keskmesse tihti lapse – nii satub laps vanemate vahele kummalisse rolli. Üks vanem või ka mõlemad tahavad teha lapsega partnerlusliidu, et ei peaks oma abikaasaga reaalses suhtes olema ning omavahelisi probleeme lahendama. Laps muutub puhvriks ema ja isa vahel, saab kolmandaks, kaotades nõnda oma turvalise positsiooni perekonnas. Lapsevanem hakkab jagama järeltulijaga mõtteid ja saladusi, mida ta peaks jagama oma abikaasaga. Tekib nähtamatu liit ühe vanema ja lapse vahel teise vanema vastu.
Lihtsamalt üteldes tekib suhete sasipundar ning laps võtab sellise suhtemustri alateadlikult ellu kaasa. Näiteks teeb ema liidu oma pojaga ning ütleb pidevalt oma mehele, et tal ei ole mehe jaoks aega, kuna peab pojaga inglise keelt õppima, poja riideid pesema, poja tervise eest hoolitsema. Pojaga suheldes ütleb ta ühtelugu: seda on parem isale mitte rääkida, muidu ta vihastab. Väike süütu salaliit hea eesmärgi nimel!
Kõrvalt vaadates tundub, et tegu on igati toreda emaga, kes hoolitseb oma poja eest parimal võimalikul moel. Sügavamalt suhet analüüsides selgub aga, et nii pärandatakse lapsele alateadlikult segane suhtemuster, kus tema osa on olla tülikas kolmas.
Täiskasvanueas võivad sellise alateadliku suhtemustri tulemuseks olla kroonilised suhtekolmnurgad, kuna tavaline paarisuhe tundub üle jõu käivat. Seetõttu valib inimene teadlikult või alateadlikult endale partnereid, kellel on juba kaaslane olemas, või otsitakse oma paarisuhtesse armukese näol n-ö karku.
Kui satutakse ikka ja jälle armukese ossa, siis tasub analüüsida, kust selline suhteroll pärit on. Kas armukese positsioon suhtes on see, mida oma ellu soovitakse, või tehakse pidevalt valesid partnerivalikuid. Päritoluperekonna destruktiivsete suhtemustrite mõju on võimalik lõpetada, kui need nähakse läbi ja mõistetakse, miks need kujunesid omal ajal selliseks, nagu nad kujunesid. Igal inimesel on võimu luua oma elus selliseid suhtemustreid, mis toovad talle ja tema lähedastele rahulolu.
Loe edasi ajakirjast...
