Kõige rohkem stressi põhjustavad inimsuhted, kus konfliktid on kerged tulema. Kas vihastad nii, et silme eest on must, või püüad kokkupõrget vältida? Kuidas äkilise vihahooga toime tulla?
Meil on päevi, kus kõik asjad ärritavad: lapsed ei kuula sõna, abikaasa vingub, ülemus esitab ebareaalseid nõudmisi. Tunned, et vihastad iga väiksemagi asja peale, nii et maa väriseb.
Miks me mõnikord tõstame isegi tühjast-tähjast suure tüli? Põhjus võib olla liigses stressis ja oskamatuses oma tunnetega hakkama saada. Lõppude lõpuks peetakse konflikti suhete tõehetkeks. Kui lahkheli jääb lahendamata, toob see tõenäoliselt ühel hetkel kaasa plahvatuse. Aga konfliktide lahendamine nii, et kumbki pool endast välja ei lähe, nõuab oskust.
Kaks vastandlikku poolt
Me kõik oleme kuulnud teooriat, et ajul on kaks vastaspoolt. Üks neist on ratsionaalne, teine emotsionaalne osa. Vihahoog tekib siis, kui emotsionaalne pool saab ratsionaalsest võitu.
Kuidas raevuga hakkama saame, oleneb paljuski meie vanematest, kasvatusest ja elukogemustest. Lapsed õpivad vihaga toimetulekut oma vanemaid jälgides: kui vanemad suudavad tigedaks saades end vaos hoida, õpivad lapsed tegema sama. Vastupidine on samuti tõene.
Ka siis, kui elu paiskab teele kriisi kriisi järel, õpib inimene tavaliselt oma emotsioonidega toime tulema – järk-järgult tekib vastupidavus ja oskus väikeste ebameeldivustega hakkama saada. See, kellele elu pole varem mingeid kriise ette lükanud, ei pruugi lahkhelide tekkides negatiivseid emotsioone talitseda, sest tal ei ole selleks sisemist tugevust ega kogemusi.
Viha varjuküljed
Kui inimene vihastab kergesti, võib see kaasa tuua mitmesuguseid probleeme.
Esiteks tuleks tõsiselt mõelda, kas su ellu on kogunenud liiga palju pingeid. Väike annus stressi tuleb elule kasuks. See kannustab loovust, hoiab elujõudu ja annab visadust – stress võib olla motiveeriv ja edasiviiv. Kui aga pinged ja äng kuhjuma hakkavad, viib see elukvaliteedi alla. Pidev ärritumine ja vihastamine tõstavad aina stressitaset, mis omakorda tõstab vererõhku, kurnab organismi ning tekitab masendust ja ärevust.
Teiseks pole sellised vihahood sugugi head sinu suhetele teiste inimestega. Kui sa kogu aeg väljendad oma viha ägedate raevupursetega, võid sellest isegi sõltuvusse jääda.
Loe edasi ajakirjast...
