5 vastust prillikandjale

Üllar Ende
06.02.2019

 

Olete saatnud küsimusi ka prillide kandmise ja hoolduse kohta. Neid tekib enim alles vastsetel prilliomanikel. Nüüd on leviküsimused kimbus koos ja nendele vastab Silmatera Optika optometrist Jaanika Kont.

 

 

Prillid on üsna paljudele meist kallid sõbrad igas mõttes. Kui need on tõesti õiged ja me nende eest hoolitseda ei unusta, on nad alati puhta näoga ning aitavad meil maailma näha selgema ja valgemana mitu-mitu aastat. Kord aga saabub paratamatult aeg sõber uue vastu välja vahetada. Aga ehk saab talle ainult uued palged sobitada?

 

1.

Prillid ja eluiga

 

Kas kõik nooruses hea nägemisega, miinusprillita inimesed vajavad vanemas eas kindlasti lugemisprille? Kuidas on lood miinusprillikandjatega?

 

Kui inimene on terve elu kaugele hästi näinud, siis paratamatult ei ole ta mingis vanuses enam võimeline lähedale teravalt nägema, sest aastatega muutub meie silmalääts jäigemaks, mistõttu laieneb ja aheneb pupill ka vähem. Enamasti toimub see juba alates 35.–40. eluaastast, kuid millal täpselt, oleneb silma ehitusest.

Kui näiteks inimene ütleb, et sai alles viiekümneselt esimesed lugemisprillid tugevusega +2,5 dioptrit, siis on ta lihtsalt varasemat vajadust ignoreerinud ega ole tahtnud prille ette panna. Ja niimoodi arvanud, et on noorem – tegelikult on ta prillidega täpselt sama vana kui nendeta. Ta on lihtsalt enne ilma prillideta vaadates end piinanud ja sellega vaeva näinud.

Mul käis hiljuti vastuvõtul üks peagi 40-aastaseks saav klient, kes sai esimesed lugemisprillid tugevusega +1 dioptrit juba 35-aastaselt. Nüüd, neli aastat hiljem, tuli lihtsalt sellepärast, et oma telefonis kontaktisikute nimesid enam hästi ei näinud. Sellepärast olid tal pikemad nimed ekraanil suurendatud isegi neljale reale. Kui aga +1,75 tugevusega prilli ette pani, sai ta nimed teha üherealiseks ega uskunud ka ise oma silmi, sest nüüd näeb ka normaalsuuruses teksti.

Nendel, kes kannavad noorusest peale miinusprille, on keskmises ja vanemas eas lugemiseks kaks võimalust. Üks on niisugune, et võtavad lihtsalt miinusprillid eest ära ja loevad ilma – kõik oleneb sellest, kui suur miinus on. Kui see on –1, siis mingis vanuses läheb nägemine natuke plussi, kui aga –2 või –2,5 dioptrit, siis heal juhul nulli.

Inimesel, kellel on kaugele nägemise prill juba –3, läheb tarvis lugemisprilli tugevusega –1 kuni –1,5. Siis miinus väheneb ja pluss suureneb. Pluss- või miinusmärk numbri ees näitabki, kuhupoole nägemine liigub.

Kui aga kaugele nägemine on korras ja lähedale vaatamise prill on +2,5 dioptrit, võib juhtuda nii, et aja jooksul tuleb ka kaugele vaatamiseks kanda väikese plussiga prilli.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid