Kehatemperatuur 35,5-36 kraadi normaalne ja eakatel üsna tavaline, sest vanemas eas on kehatemperatuur füsioloogiliselt madalam kui noortel ning ei pruugi ka haiguse ajal tõusta klassikalises mõistes palavikule viitavate kraadideni.
Inimese kehatemperatuur oleneb vanusest, füüsilisest aktiivsusest, organismi tervislikust seisundist, toitumisest, pärilikest faktoritest, aga ka aastaajast, õhutemperatuurist ja ööpäevasest rütmist (nn bioloogiline kell). Inimese kehatemperatuur on kõige madalam varahommikul kella kuue ajal ja kõige kõrgem pärastlõunal kella neljast kuueni.
Vahel võib madalal kehatemperatuuril olla ka haiguslik põhjus, samuti alaneb kehasoojus mõningate ravimite kõrvaltoimena. Näiteks võib madal kehatemperatuur olla vihje kilpnäärme alatalitlusele, kehvveresusele, vähesele vere suhkrusisaldusele, reumaatilistele haigustele, söömishäiretele või alatoitumisele, depressioonile, ülemäärasele stressile, unehäiretele, närvisüsteemi häirele, neeruhaigusele. Kehatemperatuuri alandav toime on valuvaigistitel, samuti kesknärvisüsteemi mõjutavatel ravimitel, rahustitel ja uinutitel.
Väga madal muutub kehatemperatuur ka alajahtumise ehk hüpotermia korral, mida võib juhtuda talvel pakaselise ilmaga. Vanadel inimestel võib esineda hüpotermiat, kui nad elavad külmades, kütmata ruumides.
Arstliku läbivaatuse käigus selgub, kas madal kehatemperatuur on tingitud ealistest iseärasustest või oleks vaja täiendavaid uuringuid.
