Maks on meie suurim siseorgan ja ta täidab organismis vastutusrikkaid ja keerukaid ülesandeid. Üks tähtsamaid neist on teha kahjutuks ja lagundada kehasse sattunud mürgiseid ühendeid, näiteks alkoholi.
Maks on nagu filter: see puhastab verd kõikvõimalikest jääkainetest ning juhib kehast välja ülemäärased vitamiinid ja ainevahetusjäägid, mis on elutegevuse toimel organismi kogunenud.
Kõige sagedamini kahjustavad maksa liigne alkohol ja viiruslikud maksapõletikud ehk hepatiidid, eelkõige C-hepatiit. Veidi vähem esineb Eestis A- ja B-hepatiiti, kuna nende vastu on võimalik vaktsineerida.
Valuga märku ei anna
Mõnikord on inimese näost näha, et ta tarvitab palju alkoholi, ja nii tekib loomulikult ka maksakahjustuse kahtlus. Maksahaigusega inimesel on tavaliselt kuiv liivakarva nahk ja kollakad silmavalged; tema suust tuleb sapilõhna, ta on kas haiguslikult kõhn või hoopis rasvunud.
Aga maks ei pruugi valutada isegi siis, kui maksakahjustus on juba üpris tõsine. Kuidas seda teada saada ja kas peaks muretsema?
Kõigepealt võetakse perearsti juures vereproov. Sageli tehakse esialgu ensüümide ALAT ja ASAT analüüs, mis ütleb, kas maksa olukord on üldiselt hea või halb. ALAT (alaniini aminotransferaas) on rohkem viirusliku põletiku ja ASAT (aspartaadi aminotransferaas) alkoholikahjustuse näitaja. Põletiku korral on maksarakkude membraanide läbilaskvus suurenenud ja nimetatud ensüüme läheb verre normaalsest rohkem, mistõttu on nende tase veres kõrge.
Seejärel selgitatakse välja, kas maksakahjustus on tekkinud alkoholist, viirusest, haigusest või mingist mürgisest ainest (näiteks tööl sissehingatud mürgistest aurudest). Igasugust maksapõletikku peab lähemalt uurima.
Loe edasi ajakirjast...
