Aasta kõige pimedamal ajal mõjutab vähene valgus keha ja vaimu: melatoniini tootmine suureneb ja hea enesetunde hormoonina tuntud endorfiinide tootmine väheneb. Seega pole ime, et südatalvel võib masendus ligi hiilida.
Aju naudinguhormoone saab aga äratada üsna lihtsate vahenditega. Siin on 12 võimalust, mille puhul on teaduslikult tõestatud, et need tõstavad kiiresti tuju – ja mida saab kohe proovida.
1. Looduses viibimine
Jaapanis on pikka aega praktiseeritud loodusretki kui stressiravi meetodit, mis keskendub metsas kõndimisele kõigi meeltega. On tõestatud, et looduses viibimine rahustab südamelööke ja alandab vererõhku. Organismi rahustamine võib vähendada ka stressihormooni kortisooli eritumist ja seeläbi tõsta ka tuju.
2. Tumeda šokolaadi söömine
Teaduslikult on tõestatud, et tumeda šokolaadis sisalduvad flavonoidid mõjutavad aju, vabastades hea enesetunde hormoone nagu endorfiinid, serotoniin ja dopamiin. Tume šokolaad mõjutab ka stressihormooni taset ja võib seetõttu vererõhku alandada. Värske USA uuringu kohaselt võib tume šokolaad parandada ka tuju, muutes soolestikus bakterite populatsiooni.
Paar tükki tumedat šokolaadi võivad käivitada õnnehormoonid.
3. Lemmiklooma silitamine
Lemmiklooma silitamine vähendab stressi ja suurendab ajus hea enesetunde hormooni oksütotsiini tootmist. Oksütotsiin on sama hormoon, mis mõjutab ka vanema ja lapse seotust.
4. Kallistamine
Lisaks loomade paitamisele vabastab füüsiline lähedus, näiteks sõbra kallistamine, ajus hea enesetunde hormoone ning võib vähendada stressi ja depressiooni. Mõnede uuringute kohaselt peaks kallistus kestma üle kuue sekundi, et ajus vabaneks hea enesetunde kemikaalid.
5. Liikumine
Füüsiline aktiivsus on teaduslikult tõestatud viis oma meeleolu parandada ja tuju tõsta. Parimal juhul annab trenn energiat ja puhkust pidevast mõtlemisest Kui kodust lahkumine tundub liigne pingutus, tasub proovida erinevaid internetist leitud koduseid treeningprogramme. Näiteks YouTube'is ja Tiktokis on miljoneid koduseid treeningvideoid, mille hulgast võib leida näiteks viieminutilise kiirtreeningu või endale sobiva liikumisviisi.
6. Naermine
Naermine parandab tuju, mõjutades aju dopamiini, serotoniini ja endorfiini taset. Nii et korraldage stand-up show või rääkige sõbraga anekdoote!
7. Meditatsioon
Vaikses stiimuliteta keskkonnas viibimine võib vähendada stressi, rahustada ja parandada tuju. Miks tunnete end pärast ühte meditatsiooni hästi ja rahulikult, pole täielikult teada. Teaduslikult on aga tõestatud, et regulaarne mediteerimine mõjutab mitmeid elukvaliteeti parandavaid tegureid. Näiteks väehndab meditatsioon stressi ja ärevust, parandab keskendumisvõimet ja une kvaliteeti.
Soovi korral saab mediteerida erinevate juhendatud meditatsioonide abil. Internetis on igaühele midagi: tasuta või tasulised, lühikesed või pikad meditatsioonijuhised.
8. Muusika kuulamine
Muusika kuulamine tõstab tuju ning vähendab stressi ja depressiooni sümptomeid. Teaduslikult on tõestatud, et muusika suurendab vereringet nendes ajuosades, mis reguleerivad emotsioone.
9. Tänulikkus
Kui tunneme tänulikkust, vabastab meie aju hea enesetunde hormoonid dopamiini ja serotoniini.
On teaduslikult tõestatud, et tänulikkuse harjutused, eriti tänulikkuse päeviku pidamine suurendavad heaolu ja võivad muuta mõttemustreid positiivsemaks.
10. Päikese käes olemine
Päikesevalguses viibimine vabastab ajus serotoniini ja seetõttu mõjub see meeleolule positiivselt. Aasta pimedamal ajal tõstab isegi ereda lambipirni valguses peesitamine erksuse taset – ning regulaarne valguslambi kasutamine aitab säilitada ööpäevarütmi ja aitab isegi depressiooni korral.
11. Küpsetamine
Uuringute kohaselt rahustavad küpsetamine ja toiduvalmistamine meeli. Lisaks mõjub töö algusest lõpuni viimine vaimule hästi ja tekitab ajus edutunde. Samuti võib küpsetiste lõhn vabastada ajus hea enesetunde hormoone.
12. Tantsimine
Meeleolu ja emotsioonid peegelduvad kehakeeles ka väljapoole: liigume erinevalt sõltuvalt sellest, kas oleme näiteks kurvad või rõõmsad. USA uuringu järgi toimib seos ka vastupidi – see, kuidas me oma keha liigutame, mõjutab ka meelt. On tõestatud, et tantsimine vähendab stressi ja suurendab heaolu. Pole vahet, kas oled rütmis kinni või liigud vabalt – kõige tähtsam on lasta liigutustel end kaasa viia ja mõttel voolata.