Hea rüht on tõhusa ja vaba hingamise eeldus. Longus ettepoole õlad suruvad rindkere ja kõhuõõne kokku ning kopsudel pole piisavalt ruumi. Ka õla-kaelavöötme ja rindkere lihaspinged takistavad vaba hingamist. Sellepärast on tähtis, et rüht oleks toestatud, kuid lõdvestunud ja vaba.
Stressis inimene hingab pinnapealselt ja kiiresti ning kasutab oma kopse vaid osaliselt. Lõdvestudes hingab inimene sügavamalt ja aeglasemas rütmis.
Rahuliku sügava hingamisega saab mõjutada autonoomse närvisüsteemi rahustavat osa. See mõjutab omakorda organismi rahustavaid närvilõpmeid, südame rütm muutub rahulikumaks, stressihormoonide tase langeb, vererõhk alaneb ja lihaspinge leeveneb.
Vaba ja sügavat hingamist aitavad saavutada erinevad harjutused. Eesmärk on venitus- ja sirutusharjutustega saada lahti kaela-õlavöötme ja rindkere lihaspingetest, parandada rühti et teha kopsudele hingamiseks ruumi. Jälgima ja parandama peab oma rühti, kuni sirge ja vaba rüht muutub harjumuseks.
