Päikesekaitse on ülioluline noorusliku naha säilitamisel, nahavähi ja kortsude vältimisel. Ultraviolettkiirguse kahjustavast mõjust hoidudes võid teha naha jaoks rohkem kui kogu muu hooldusega kokku. Kahjuks pole ohutut päevitust olemas. Päevitus on alati vastus nahakahjustusele, põhjustades suurema hulga pigmendi – melaniini tootmist.
Iga päevitusega lisandub nahakahjustusi, mille tagajärjel kiireneb naha vananemine, samuti kasvab nahavähi, sealhulgas melanoomi risk. Nahale mõjuvad kahjulikult päikesevalguse spektri UVB-, UVA- ja UVCkiired. UVC-kiirgus õnneks maapinnani ei jõua.
Päikesekaitse = nooruslik nahk
Ägedad nahapõletused, eelkõige lapsepõlves, kasvatavad nahavähi riski. Nii intensiivse päikese käes viibimine (soojal maal puhkamine) kui ka aja jooksul suurenev ultraviolettkiirguse kogudoos soodustavad haigestumist melanoomi ja muud tüüpi nahavähki. Viimastel aastakümnetel on sagenenud haigestumine mittemelanoomsesse nahavähki (basalioom, lamerakuline vähk), eriti vähese päikesekiirgusega maades.
Solaariumilambid saadavad välja peamiselt UVA-kiiri, mis kiirendavad naha vananemist ning soodustavad nahavähi teket. Lambid võivad aga toota ka kuni 5% UVB-kiiri, mistõttu riskid on enam-vähem samasugused nagu loomuliku päikese all päevitades.
Päikesekiirgus on üks peamisi naha enneaegse vananemise põhjusi, tekitades nn fotokahjustusi ja valdava osa nähtavaid naha vananemise tunnuseid, nagu pigmendihäired ja kortsud. Fotokahjustused ja fotovananemine kujunevad aeglaselt pideva UV-kiirguse (ka solaariumi) toimel. Tavaliselt kestab protsess aastakümneid, enne kui muutub nahal nähtavaks, kuid näiteks päikeselistes piirkondades võivad fotokahjustused ilmneda juba 20ndates eluaastates. UV-kiired lagundavad nahas kollageeni ja elastseid kiude ning takistavad uue kollageeni tootmist. Samuti kahjustavad UV-kiired rakkude DNAd, tekitavad vabu radikaale ja ebanormaalseid sidemeid molekulide vahel. See põhjustab kortse ja värvimuutusi.
Melasma on nahaseisund, mida iseloomustavad sümmeetriliselt asetsevad pruunikad pigmendilaigud näol, eriti otsmikul, põskedel ja ülahuule kohal. Harva võivad laigud esineda ka muudes päikesele avatud nahapiirkondades. Melasma tekib 90%-l juhtudest 20–40aastastel naistel. Probleemi täpset põhjust ei teata, kuid see on tavaliselt seotud hormonaalsete muutustega. Kõige sagedamini tekib laike raseduse või rasestumisvastaste tablettide võtmise ajal. Lisaks on suur pigmendilaikude esilekutsuja päikesekiirgus, mistõttu plekid ilmuvad või väljenduvad rohkem kevadel ja suvel. Melasma ravi on aega ja kannatust nõudev protsess, alati on vaja korralikku päikesekaitset!
Tedretähed on eelkõige kosmeetiline probleem ja ravi pole vaja. Kuna aga kalduvus tedretähtede tekkeks kipub aga olema seotud soodumusega nahavähiks, on väga oluline korralik päikesekaitse. Lentiigod on väikesed, teravalt piirdunud hele- kuni tumepruunid, lamedad või mõnikord nahast veidi kõrgemad laigukesed. Nn lihtsad lentiigod on ümarad või ovaalsed, ühtlaselt pigmenteerunud 3–15 mm laigud. Nad tekivad enamasti lapseeas, kuid võivad olemas olla juba sündides. Lentiigode arv võib suureneda täisealiseks saamiseni. Mõnikord muutuvad laigud aastatega ka heledamaks või kaovad. Lentiigosid, mis tekivad kesk- ja vanemas eas päikesele avatud kohtadesse (nägu, labakäte ja küünarvarte pealmised küljed), nimetatakse seniilseteks või rahvakeeli ka maksaplekkideks. Neid esineb eelkõige heleda nahaga inimestel. Solaarlaike tekib rohkem neil, kellel on ka tedretähed ja kellel olnud kaks või enam päikesepõletust pärast 20. eluaastat. Sellised laigud ei kao talvel, kuigi võivad muutuda heledamaks. Lentiigod ei vaja vaja ravi, seda võib aga teha kosmeetilistel eesmärkidel. Oluline on pidev korralik päikesekaitse, laia spektriga päikeseblokaatori (soovitatavalt faktoriga 30) kasutamine. See aitab vältida solaarlaikude tumenemist.
Vahel võivad päikesekaitsevahendid nahka ärritada. Näiteks võivad spreid ja geelid teha seda silmade ümbruses. Ka laste nahk on tundlikum. Õnneks on allergilised reaktsioonid harvad, neid põhjustavad kõige sagedamini bensofenoonid või lõhnaained. Ei ole olemas toodet, mis sobiks igaühele. Keemilised blokaatorid on nähtamatud, kuid võivad nahka ärritada, kiiresti laguneda või kergelt hajuda. Füüsikalised blokaatorid on stabiilsemad ja vähem ärritavad. Teisalt võivad nad ummistada poore ja hõõrduvad kergemini maha, kuna ei imendu nahka. Hiljuti on välja arendatud läbipaistev tsinkoksiidi vorm ZCote, mis väidetavalt pakub parimaid omadusi: laiaspektrilist UVA- ja UVB-kaitset, stabiilsust ja läbipaistvust.
Päikese vältimine aitab küll minimeerida nahakahjustusi, kuid võib ühtlasi jätta ilma ühest elunaudingust. Päikesevalgus on tähtis ka D-vitamiini tootmiseks organismis. Selle vitamiini vaegus tekitab luuhõrenemist ja nõrgestab immuunsust ning võimalik, et suurendab ka vähiriski.
Kaitse end päikese eest!
• Väldi päikest tippajal, kella 11–16 vahel.
• Kanna kaitsvat, tihedakoelist riietust.
• Kanna laiema äärega mütsi!
• Kasuta laia spektriga (UVA- ja UVB-kaitse) päikesekaitsevahendit vähemalt faktoriga 15 (tundliku naha ja pigmendilaikude korral 30) iga päev. Lastele alates 6. elukuust!
• Eelista päikesekaitsetoodet, mis sisaldab kas tsinkoksiidi, titaaniumdioksiidi, avobensooni (Parsol 1789), oksübensooni, Tinosorbi või Mexoryli.
• Kanna kaitsevahendit peale piisavalt (2 mg/cm2) ehk umbes 2 supilusikatäit korraga. Kindlasti pane seda päikesele avatud piirkondadele (nägu, kael, käed).
• Määri kaitsevahend nahale 15–30 minutit enne päikese kätte minekut ja uuesti iga 2–3 tunni tagant (ka pärast ujumist ja tugevat higistamist).
• Ära unusta päikeseprille. Neil peab olema kaitsekile ja märge “laiaspektiline kaitse” või “100% UV-kaitse”. Prillid võiksid katta nägu nii palju kui võimalik.
