Seda peab eriti tegema just suure füüsilise aktiivsuse korral, kuna higistades väljutatakse organismist ka magneesiumi.
Kui organismis ei leidu piisavas koguses magneesiumi, siis tekib piimhape ja väsimus peale trenni või füüsilist pingutust kergemini ning koormusest taastumine on vaevalisem. Seega madal magneesiumitase viib piimahappe kogunemiseni lihastes ning sellest tingitud lihasevalu ja krampide tekkeni.
Magneesiumi on võimalik manustada väga erinevates vormides. Seda on saadaval tablettide ja graanulite, aga ka vees lahustuvate tablettide ja pulbritena. Samuti on olemas nahale määritav magneesiumiõli, -kreem ja -geel ning helbed, millest tehakse jalavanni.
Kõige kiirema mõjuga on suu kaudu võetavad magneesiumigraanulid ja -pulber, ning neid oleks kasulik võtta koos B-rühma vitamiinidega.
Magneesiumil on tähtis roll ka südame ja veresoonkonna töös. Uuringutulemused näitavad, et magneesiumi tarbimine aitab alandada südame löögisagedust ja vererõhku.
Magneesiumi puhul on tähtis meeles pidada, et ilma piisava hulga kaltsiumita ei suuda organism magneesiumi omastada. Kui toidusedelist puuduvad näiteks laktoositalumatuse tõttu piimatooted, mis on hea kaltsiumiallikas, siis tuleks lisaks magneesiumile võtta juurde ka kaltsiumit.
Organismi päevane magneesiumivajadus tavakoormuse korral 300-400 mg. Magneesiumikuuri kestus on tavapäraselt kaks kuud, aga kindlasti mitte pikem kui neli kuud.
