Keda ähvardab migreen?
Kodutohter
04.01.2023
Shutterstock

Migreen on veresoonte ja närvide viis reageerida välistele, aga ka sisemistele  ärritustele.

Pool vaateväljast virvendab, peas surub, kohe läheb süda pahaks ja siis tuleb valu, kohutav valu peas. Kes on midagi sellist kogenud teab, et see on migreen.

Migreen on veresoonte ja närvide viis reageerida välistele, aga ka sisemistele (näiteks hormoonid) ärritustele. Peavalu põhjustab peapiirkonna arterite laienemine ja valu vahendavate kehaomaste ühendite hulga suurenemine veresoonte ümbruses. Samuti on leitud seos geneetilise defektiga veresoonte neurogeenses (närvide reguleeritud) regulatsioonis. Peatrauma migreeni ei põhjusta.

Migreen on üks tavalisemaid peavalu tüüpe, mille põhiliseks sümptomiks on enamasti pulseeriv, esialgu tihti ühepoolne episoodiline peavalu, võivad kaasneda iiveldustunne, oksendamine ja isegi ajutine kõnevõimetus või kõnehäired. Valu võib olla väga tugev - see ägeneb sageli kehalisel koormusel ja väheneb rahuolekus, kuid on ka võimalik, et uus hoog algabki just une pealt.

Mida vanemaks inimene saab, seda harvemaks hood tavaliselt jäävad. Kui 35. eluaastaks pole kroonilisi peavalusid olnud, võib suure tõenäosusega oletada, et neid ei teki kunagi.
Migreeni on laias laastus kahte tüüpi: auraga migreen ja aurata migreen. Aurata migreeni esineb rohkem kui auraga, esimest umbes 70% juhtudest. Ja kui auraga migreen annab endast enne valu juba aegsasti märku, siis aurata migreeni puhul ongi valu see, mis migreenihoo tulekust teatab. Auraga migreenile eelnevad tajuhäired ehk aurad, kõige sagedamini nägemishäired: vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine või valgusesähvatused. Migreenivalule võivad eelneda ka ühe kehapoole tundlikkuse häire, käes jookseksid nagu sipelgad, võivad esineda isegi kõnehäired.

Aurata migreen kestab tavaliselt kauem (4-72 tundi) kui auraga migreen ning sellele võib lisanduda pingepeavalu. Iseloomulik sellele tüübile on iiveldus ning valgus- ja helitundlikkus.

Keda selline peavalu ähvardab?
Kalduvus migreeni haigestuda on umbes 80% ulatuses perekondlik - seega on enamasti päriliku eelsoodumusega haigus. Haigus levib seni seletamata põhjusel edasi eelkõige naisliini pidi, ent kaitstud pole ka mehed. Naistel esineb migreeni sagedamini ja ka vanuse suurenedes suureneb esinemissagedus nendel tunduvalt rohkem kui meestel.

Migreeni haigestutakse sageli juba noores eas. Pärast 45. eluaastat muutuvad migreenitüüpi peavaluhood tavaliselt harvemaks ning nende asemele tulevad tihti kaelast lähtuvad pingepeavalud. Samal ajal võivad pingepeavalud olla juba varem koos migreenivaludega.

Eestis kannatab migreeni all ligi 10% inimestest. Kuna ka kõige kergema migreenivormiga ei leevenda käsimüügi ravimid migreeniatakke piisavalt ning sel juhul tuleb kasutada migreenispetsiifilisi valuvaigisteid, mis on retseptiravimid.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid