Oma eluviisi muutes on võimalik pingepeavalu ära hoida ning tablettidega saab seda leevendada.
Valu on tavaliselt sümptom, mitte haigus, kuid näiteks pingepeavalu ja migreeni peetakse omaette haigusteks, mille üks sümptomeid on peavalu.
95 protsendil juhtudest ongi peavalu põhjusteks pingepeavalu ja migreen; 5 protsendil kaasub peavalu näiteks keskkõrva-, põskkoopa- ja kolmiknärvipõletiku või muude haigustega.
Alati ei saagi aru, kus see valu siis on - kas pea sees või peal?
Tegelikult on valutundlik nahk, mis katab pead, koljuluu ise ei valuta kunagi. Ka ajukelme, mis katab aju pinda, on valutundlik. Aju sees on valutekitajateks peamiselt veresooned, mis kas ahenevad või laienevad liiga - sellega tekib pea sees pinge ja ühtlasi valu. Migreen ongi just ajusisene valu, mis on tingitud veresoonte ahenemisest.
Valuarst ütleb, et pingepeavalu tekib sageli sellest, et üsna paljudel meist on istuv eluviis nii tööl kui ka kodus: liigume küllaltki vähe, rääkimata kehalisest treeningust, näiteks võimlemisest.
Nii tekibki õlavöötme- ja seljalihaste pinge ning järgneb peavalu. Samas on meie elu tempokas: pingepeavalu võivad põhjustada psüühilised pinged kodus ja tööl, samuti pidev närveerimine ning muretsemine.
Päevad otsa pingsalt tööl istudes ja askeldades ei pruugigi pea valutada. Kuid võib juhtuda, et pea hakkab valutama just laupäeva hommikul. Kui viis päeva on tublilt tööd tehtud, tekib pingelangus ja ühes sellega ka peavalu. See võib kaasneda nii pinge endaga kui ka pärast seda. On neid, kellel pea valutab just õhtuti - seegi on suurima tõenäosusega pingelanguse peavalu.
Kui oleme psüühilises stressis, lähevad pingesse ka lihased- organism on kogu aeg nagu valve- ehk ohuseisundis. Kui selline olukord möödub, võib tagajärjeks olla peavalu.
Aga kuidas saame teada, kas peavalu on pingest või hoopis muust? Alati ei olegi see nii lihtne.
Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi on 250 erinevat peavalu, millel ei ole selgepiirilisi, väga konkreetseid kriteeriume. Peavalu on igaühel omamoodi.
