See ei ole üldiselt eluohtlik rütmihäire, kuid üks tema tüsistustest – insult – võib olla eluohtlik.
Süda koosneb neljast kambrist: kahest kojast ja kahest vatsakesest. Normaalse südametöö puhul saadab südametööd juhtiv siinussõlm välja regulaarseid elektriimpulsse e siinusrütmi, mille mõjul tõmbuvad regulaarselt kokku kõigepealt südame kojad ning seejärel vatsakesed. Nii pumpab süda verd kehas ringi.
Virvendusarütmia korral siinussõlm enam südame rütmi ei koordineeri. Elektriimpulsid liiguvad kodades ringi korrapäratult, pannes kojad võbelema või virvendama. Vere liikumine südame kodadest vatsakestesse häirub ning pulss muutub ebaregulaarseks. Ebaregulaarne pulss on virvendusarõtmia põhilisi tunnusmärke.
Virvendusarütmia võib esineda lühiajaliste episoodidena, mille vahelisel ajal on süda rütmis, või püsiva rütmihäirena, mille puhul on süda kogu aeg rütmist väljas. Virvendusarütmia on tavaliselt krooniline haigus, aja jooksul muutuvad episoodid sagedasemaks ja püsivamaks.
Haiguse põhiliseks riskiteguriks on vanus – seda esineb sagedamini vanemas eas. Kuid ka elustiilil on väga oluline osa. Suitsetamine, liigne alkoholitarbimine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine ning liigne stress- kõik need soodustavad virvenduarütmia teket ja püsimajäämist.
Samuti tekitavad virvendusarütmia riski mitmed kroonilised haigused nagu nt kõrgvererõhktõbi, südame isheemiatõbi, südamepuudulikkus, diabeet, uneapnoe ja kilpnäärme talitlushäired.
Kõige levinumad sümptomid on südamepekslemine, värin või ebamugavustunne rindkeres või lihtsalt tunne, et süda on rütmist väljas. Esineda võivad ka õhupuudus, väsimus, koormustaluvuse langus, pearinglus või uimasus, minestustunne, ärevus või hirm ning muutus tavapärases pulsisageduses.
Insuldi tekkerisk on arütmia diagnoosiga inimestel umbes viis korda kõrgem kui neil, kel seda rütmihäiret pole. Kui kojad ei tõmbu regulaarselt kokku, aeglustub verevool südames ning selle tulemusel võivad moodustuda trombid. Trombid võivad südamest veresooni pidi sattuda erinevatesse organitesse, ajuarteritesse sattumisel tekib insult. On aga oluline teada, et insuldi tekkeriski saab trombide teket ennetavate ravimitega edukalt vähendada. Ravi eesmärgid on vähendada kaebuseid, insuldiriski ning haiglaravi vajadust. Tervislik elustiil on ravieesmärkide saavutamise nurgakivi, kuid samuti tuleb järgida arsti poolt soovitatud raviskeemi – ka siis, kui enesetunne on hea.
