See uuring põhineb südame eletrilisel talitlusel. Südamekodades ja -vatsakestes on elektriline väli, mille muutusi registreerib kehapinnalt elektrokardiograaf ning uuringu tulemust näitab graafiliselt elektrokardiogramm ehk EKG.
EKG-aparaadi leiutas Hollandi arst Willem Einthoven 1901. aastal ja sai selle leiutise eest ka Nobeli preemia.
EKG on eriti vajalik südamelihase infarkti ja sellele eelnevate verevarustushäirete (isheemia) diagnoosimiseks.
Samuti on EKG põhiline erisuguste südame rütmihäirete diagnoosimiseks, lisaks saab selle abil diagnoosida ka südamelihase muutusi. EKG-d kasutatatkse ka aparaatides, millega tehakse kehalise koormuse testi võimaliku südamehaiguse täpsustamiseks ja ka ööpäevaseks või mitmeööpäevaseks uuringuks.
Intensiivravis onmonitoriekraanil nähtav katkematu EKG-pilt ülivajalik haige seisundi pidevaks hindamiseks.
Uurimismeetodid muutuvad järjest keerulisemaks, tänapäeval viiakse elektroode juba südameõõnde, kus südametegevust registreeritakse eri kohtadest.
Kõigis perearstikeskustes on EKG-aparaat olemas ja sellega saab kõige kiiremini näha südamehaiguste tekkimisi ja muutusi.
