Kui tekivad jalanukid ehk suurvarba muhud

Kodutohter
10.02.2021
Shutterstock

Pidev surve suure varba lülidele, mis võib olla seotud kitsaste ja ebasobivate jalanõude kandmisega, toob kaasa selle paindumise teise varba poole.

Suurvarba nukk ehk muhk, ladina keeles hallux valgus tekib tavaliselt suurvarba liigese põletikust ja esimese pöiapadjandi deformeerumisest. Kesk- ja vanemaealistel inimestel süvenevad muutused järk-järgult. Nukk areneb välja aeglaselt. Pidev surve suure varba lülidele, mis võib olla seotud kitsaste ja ebasobivate jalanõude kandmisega, toob kaasa selle paindumise teise varba poole, mis omakorda põhjustab luu- ja liigesstruktuuri moondumise. Enamasti on põhjustajaks liigne surve jaotus sammu lõppedes suurvarbale ja pöiale. Samuti võib lisada ärritust halvasti istuv jalats. Rolli mängivad ka pärilikud tegurid.

Sagedamini esineb hallux valgus naistel. See on seotud kitsaste jalanõude kandmisega, mis avaldab varvastele survet, sest need surutakse kokku, ja üle 50-aastastel inimestel, kelle organismis leiavad aset hormonaalsed muutused, võimalik luude hõrenemine ning jala piki ja ristvõlvi lamenemine. Muutused võivad toimuda ka teatud haiguste, nagu reumatoidartriidi ja podagra tagajärjel, aga ka sidekoe nõrkust põhjustavate sündroomide esinemise korral.

Olukorra leevendamiseks tuleks kasutada tallatuge, mis aitab leevendada ärritust ja survet liigesele, toestades labajala kannaosa. Kanda tuleks jalatseid, mis mahutavad vabalt ka moondunud kujuga liigese.

 

Eespöia deformatsioonide mittekirurgiline ravi esmaseks eesmärgiks on vaevuste vähendamine ja muutuste pidurdamine. Ravis kasutatakse järgmisi meetodeid.

 

Sobivate jalanõude valik: varbanukist põhjustatud vaevusi aitab vähendada kitsastest ja ebamugavatest jalanõudest loobumine. Sobivaimad on jalanõud, mis ei avalda jalale survet, kus on piki- ja ristvõlvi toetavad kerged padjandid ja parem kanna toestus.

 

Tallatoed kaitsevad üldjuhul jalga jalavõlvi allavajumise eest ja ühtlustavad labajala koormust käimisel, samuti hoiavad need ära hõõrdumised deformeerunud piirkondades.

 

Silikoontoed esimese ja teise varba vahel takistavad suure varba vajumist teisele varbale. Neid tuleks kanda iga päev.

 

Hallux’i öörihmad ja asendilahased hoiavad suurt varvast magamise ajal õiges asendis ja kaitsevad sellega suure varba nuki kapslit ülevenimise eest. Mõned inimesed kasutavad öörihmasid ka päevasel ajal, paljudel häirivad need siiski jalanõude kasutamist.

 

Eritoed teiste eespöia muutuste (nn haamervarbad) korrigeerimiseks.

 

Jalatallalihaste treenimine, tallamassaaž ja venitusharjutused on olulised jalalaba lihastoonuse hoidmiseks

 

Operatiivne ravi on näidustatud juhul, kui mittekirurgiline ravi ja jalanõude vahetus ei ole andnud tulemusi, samuti siis, kui igapäevaelu on tugevalt häiritud.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid