Paljud inimesed pöörduvad neil juhtudel ülemuse poole, nõudes töökeskkonna muutusi, protsessi ümberkujundamist, kaastöötajate vallandamist või halvimal juhul ähvardusega töölt lahkumist. Tihti peale soovitatakse siiski stressi leevendamisel seotud tegevusi, mediteerimist, sporti ja meelelahutust. Meelelahutuse alla kuuluvad ka kasiinomängude mängimine või väljas seltskonnaga pidutsemine.
Tööga seotud stress on hilisemalt raskemate tagajärgedega kaasus, mille ravi peaks algama juba varakult. Tihtipeale jäävad stressis inimesed tihedamini haigeks (külmetushaigused ja kehalised vigastused), sest tähelepanu on hajutatud ning stressorite mõju kõrgendatud. Vältimaks tööga seotud stressi eskaleerumiseks, tuleb lahendada probleemid mõlemapoolselt ning töökohas viia läbi muutused, parandamiseks inimressursi vaimse tervise hüvanguks.
Järgnevalt loetleme võimalused, kuidas tulla toime tööga seotud stressiga:
Kehaline aktiivsus ja sport
Sport võib olla väsitav tegevus ja seda just eriti peale tööpäeva lõppu, kuid kui mõelda pikema perspektiiviga, siis võimaldab vaikne spordiga seotud rutiini loomine tugevdada inimese tervist. Sport on kasulik nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Inimkeha on üles ehitatud erinevates staadiumites.
Luustik, lihastik, siseelundid, veresoonkond, ajutegevus ja emotsionaalne eripära. Sport aitab muuta paremaks iga kehaga seotud osakondi. Kuigi kehalist tegevust on alati pigem peetud kehalise tervise parandamiseks ja tugvendamiseks, siis unustatakse mainida, et kehaline aktiivsus käivitab kehas ja ajus neuronite liikumise, mis võimendab hormoonide ja teiste aju poolt toodetavate ainete tootmist.
Stress võib kergesti viia inimese ärevusse, ning tõsta depressiooni soodustavate hormoonide taset. Meeles tuleks pidada põhimõtet: serotoniini madal tase soodustab sundmõtteid, kõrgendavad ärevust ning depressiooni. Valida tuleb endale kehalise liikumise võimalus: jalgrattaga sõidust kuni jõusaali külastamiseni. Spordiga tegelemine regulaarselt aitab väga hästi stressiga toime tulla.
Kindlad piirid- kodu versus töö
Kuidas luua kodus selline õhkkond, mis ei oleks seotud tööl tekkinud probleemidega? Iga isiksus võiks endale luua põhimõtte, et töölt muresid koju kaasa ei too ning probleemid saavad seljatatud hetkel, mis töökoha uksest välja asutatakse.
Stressi pidurdamiseks tuleb endale luua kondikava, mille põhjal saab luua ajakava ning plaani, mil stressiga maadlemisel tuleb selleks lisaks kõigele luua ka õige asukoht. Tööga seotud stressorite leevendamiseks valib iga töötaja endale turvalise keskkonna, kus stressi leevendamiseks käivitub protsess, mil mõtted saavad puhastatud.
Kodus tunneb igaüks piisavalt kontrolli enda tegevuste ja mõtete üle ning tänu sellele võib kindlaks teha punkti kondikavas, et stress leevendub töölt lahkumisel ning teise keskkonda astumisel. Parema tulemuse saamiseks, võiks hüljata kodus olles töö meilide lugemise, tööga seotud kõnede vastuvõtmise ning vastavalt vajadusele kasutada nende ülesannete täitmiseks vaid 10 min töövälist aega.
Mediteerimine
Mediteerimine on parimaid mooduseid stressiga maadlemiseks. Kindlasti ei pea me vaid vaikses toas istumist, vaid ka kehalise tegevuse põhjal toimetusi, kus aju keskendub pigem kehaliste ülesannete täitmisele. Meditatsiooni abil saab aju signaali, et mõtted tuleb ümber korraldada ning keha saab signaali lõdvestumiseks. Pingete langetamiseks võib luua atmosfääri töökeskkonnas või kodus, kus meeldiva muusika taustal saab kehale õpetada õieti hingamist ning kontakti oma närvipunktidega.
Harjumuste loomine ehk rutiin
Rutiin ei ole üldse halb asi. Rutiini loomisega saab inimene endale paika panna päevaplaani, mille põhjal saab täita tööülesandeid ning viia läbi plaan, kus tegevused on jaotatud blokkidesse. Organiseeritus on üks rutiini põhitalasid, kus tegevused on loodud varasemate kogemuste põhjal.
Stress on üks suurimaid terviseohte, mille tagajärjed vajavad tavaliselt pikka ravi ning ohustatud tervise põhjal kujuneb välja tulemus, kus puudub kasutegur nii töötajale kui ka tööandjale.