Nutmisest tõuseb kasu nii hingele kui ihule

Tahtest sõltumatu ehk parasümpaatiline närvisüsteem püüab nutmisega vabastada tugevate tunnetega kaasnevat pinget ja viia organism rahuseisundisse tagasi. Kui keha vallanud pinge purskub välja pisaratena, muutub füüsiline seisund kergemaks ja meeled puhastuvad.
Tugevas tundeseisundis vabastab ajuripats stressihormooni nimega prolaktiin, pisarad aga väljutavad seda organismist. Uuringud on näidanud, et pisarad toovad välja ka kehasse ladestunud üleliigseid mineraale – kaaliumi ja mangaani. Nutmine on organismi loomulik viis väljutada “jäätmeid”.
Seega pole mõtet püüda pisaraid alla neelata, kui need ikka tahavad voolama hakata. Mahasurutud mure ja käsitlemata jäänud tunded võivad lõppeda isegi psühhosomaatiliste haigustega. Nii nutt kui naer langetavad vererõhku, tõstavad hapniku hulka ajus ja vähendavad füüsilist pinget.
Pisaratel on kindel tähendus ka sotsiaalses suhtlemises. Kui sul on raske kelleltki abi paluda või sa ei suuda oma muret sõnadesse panna, on loomulik, kui pinge vallandub nutuna. Pisarad on signaal, et vajad tuge, tähelepanu ning kaastunnet; see kuulub normaalsesse sotsiaalsesse suhtlemisse ja paneb su lähedased kiiresti reageerima.
Nutmisvalmiduse saab inimene kaasa juba sündides: imiku nutt on märk, et ta tahab süüa, kuiva mähet, lihtsalt lohutamist või füüsilist lähedust süles. Nutt on evolutsiooniprotsessis täitnud tähtsat osa ja näitab, et inimene on ühiskondlik olend. Nutmise ajal aktiviseerub ajus ala, mis on seotud tunnetega.
Pisaraid on peetud ka naiselikuks relvaks oma tahtmise läbisurumisel. Mõtle, kuidas ja millal sina oma pisaraid kasutad: kas nutad teadlikult eesmärgiga panna teisi oma pilli järgi tantsima, või on su pisarad siiras appikarje, et su muret märgataks.