Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Laktoosi ehk piimasuhkru talumatus on tegelikult üsna levinud probleem. Inmestel, kellel puudub ensüüm ehk laktaas või on seda väga vähe, ei lahustu laktoos peensooles ning nad võivad kannatada kõhulahtisuse, gaaside ning kõhuvalude all. Kui laktaasi on vähe või seda pole üldse, ei ole võimalik piimasuhkrut lagundada. Siis ei imendu piimasuhkur verre või imendub ainult osaliselt. Imendumata jäänud piimasuhkur liigub edasi jämesoolde, kus bakterid lõhustavad laktoosi gaasideks ja hapeteks. Tekkinud ühendid ärritavad soolt ning kutsuvad esile ebamugavustunde, kõhupuhituse ja -lahtisuse, kõhukorisemise ja -valu. Avaldub see näiteks pärast rõõsa piima joomist, mil võib tekkida ebamugavustunne ja kõhulahtisus. Mõningatel juhtudel võib ilmneda ka külmatunne ja higistamishoog.
Laktoositalumatust saab kindlaks teha vastava testiga. Kui inimesel kahtlustatakse hüpolaktaasiat ehk piimasuhkrut lammutava ensüümi vähesust, võib talle teha laktoosi tolerantsustesti (LTT) või vesinikuhingamistesti, millega diagnoositakse laktaasi puudulikkust.
Laktoositalumatus võib olla esmane või teisene: esmane on geneetiline ehk kaasasündinud, teisene ehk elu jooksul omandatud ja kaasneb sageli muude soolehaigustega.
Kindlaks tehtud laktoositalumatuese korral tuleb igal juhul vältida rõõsa piima joomist, ei tohi süüa jäätist ega ka jäätisekokteile. Hapupiim, keefir ja juust tavaliselt vaevusi ei tekita. Piimhappebakterid oksüdeerivad laktoosi piimhappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Poodides on saada ka suures valikus laktoosivabu piimatooteid.
