Mida teha, et mitte kukkuda?

Kodutohter
06.03.2021
Shutterstock

Libedus pole sel aastal veel läbi saanud, kuid kukkuda võib ka ilma libedata. Mõni inimene elab terve elu nii, et kui isegi vahel kukub, siis ei murra ühtki luud, teine kukub sageli ja ka luud lähevad kergelt katki.

Kui talvine libedus välja jätta, võib kukkumise põhjus olla see, et jalatalla hõõrdumine ei ole piisav, sest libe on tald või põrand. Siis on raske ootamatult oma alakeha talitseda.

Kukkuda võib tasakaalukaotuse pärast, kui on tasakaaluhäired. Samamoodi siis, kui inimene teeb näiteks ootamatu liigutuse või ehmub – ka siis on võimalik, et kaotab tasakaalu ja kukub.

Sageli libisetakse ja kukutakse värskelt pestud märgadel põrandatel.

Aga kukkumist võivad põhjustada ka täiesti tavalised situatsioonid elus: jalg läheb astudes kuidagi viltu ja tasakaal kaob.

Just vanemate inimestega, kes vähe liiguvad võib juhtuda, et telefon heliseb ja ruttu on vaja see vastu võtta ning siis võibki kukkuda. Sestap on mobiili mõistlik hoida enda lähedal.

 

Rohkem kipuvad kukkuma ülekaalulised inimesed, sest nad on kohmakamad. Aga nende puhul on hea see, et kukkumisel on ülekaalulisel vähem osteoporoosist tingitud luumurdusid.

Kukkumised põhjustavad igal aastal palju luumurde ja halvemal juhul võivad lõppeda isegi surmaga. Hea tasakaal ja mitmekesine menüü aitavad püsida püsti.

Kukkumise ennetamisele peavad eriti mõtlema eakad inimesed, sest aastate lisandudes kukkumised sagenevad. Just need, kes on varem kukkunud ja kardavad nüüd uuesti kukkuda, peavad enda jaoks läbi mõtlema, kuidas püsida jalul. Seda peavad tegema ka inimesed, kellel on tasakaaluprobleemid või lihaste nõrkus.

Kukkumise põhjus tuleb kindlaks teha, et saaks seda tulevikus vältida.

Millal, kus ja miks õnnetus juhtus? Kas pea käis ringi? Kas põhjuseks oli komistamine või libisemine? Kas süüdi oli trügimine, alkohol, halb valgustus või midagi muud? Kas sellele eelnes mingeid sümptomeid, nagu rütmihäired või peapööritus?

Pool kukkumistest juhtub kodus. Et seda ennetada, peab tegema koduseinte vahel muudatusi.

Kas käiguteedel on juhtmeid, mis võivad jalgu jääda? Kas mööbel pakub tuge? Kas ülemistest köögikappidest saab asjad kätte ilma tabureti abita? Kas uksepakud või vaibaservad raskendavad liikumist? Kas on vaja põrandal libisevate vaipade alla karedat alusriiet? Kas valgust on piisavalt? Kas on olemas öövalgus? Kas kodus saab liikuda ka abivahendiga (näiteks käimisraamiga)? Kas tualettruumis ja vannitoas on tugevad käetoed? Kas voodi on õige kõrgusega?

Libedaga väljas käies peaks vanem inimene panema saabastele alla rihmadega käivad naelad, võtma kaasa kas kepi või hoopis käimiskepid.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid