Enamik inimesi on elu jooksul kas või hetkekski tundnud peapööritust, mis võib tekkida tasakaaluelundi ärritusest karussellil või kõrgusekartusest. Pearinglus võib olla üllatav ja isegi hirmutav, kuid selle taga on harva midagi tõsist. Pearinglus võib olla süütu näht, kuid ka tõsine haigustunnus.
Inimene on kohastunud Maa külgetõmbejõuga. Luustik ja lihased võimaldavad istuda, seista ja kõndida. Kehaasendi ja tasakaalu hoidmise eest hoolitseb kuulmis- ja tasakaaluelund kõrvas, täpsemalt sisekõrvas. Sisekõrvast kandub erutus piki tasakaalunärvikiude peaaju närvikeskustesse, mis vahendavad signaale väikeajudesse, selja-ja peaajust lähtuvate närvide tuumadesse, mille kaudu korraldatakse keha liikumist ja liigutusi. Närviimpulsid liiguvad kiiresti. Näiteks kui libastume porisel või jäätunud teerajal, püüavad lihased normaalset kehaasendit taastada ja kukkumist vältida juba enne, kui jõuame sellele mõtlemagi hakata.
Peapööritus on meelepete – ümbritsevate esemete või omaenda keha näilise pöörlemise ja tasakaalu häirumise tunne. Kõige sagedamini, 80 protsendil juhtudest, tekib peapööritus tasakaaluelundi talitluse häiretest. Nagu kõigi elundite, nii ka tasakaaluelundi ja sellega seotud närvikeskuste ehitus ja talitlus on isikupärased. Ligikaudu 40 protsendil naistest ja 20 protsendil meestest on pearingluse tekkimiseks pärilik eelsoodumus. Nad jäävad hõlpsasti merehaigeks, neil hakkab kõrgusest alla vaadates pea ringi käima ning nad ei armasta kiikuda ega valssi tantsida.
Kiirest asendi muutmisest, näiteks voodist või istumast tõusmisel tekkiv pearinglus võib tunduda hirmutav, kuid on enamasti kahjutu. Peapööritust põhjustab sisekõrva tasakaaluorgani häire.
Noortel põhjustavad pearinglust enamasti ärevus ja rahutus, aga see võib ka olla sisekõrvas esineva viirusinfektsiooni sümptom. Vanuritel on pearingluse põhjuseks enamasti aju verevarustuse häired, millele mõnikord lisanduvad ka muud ealised muutused.
Kui pearinglus ei möödu, tuleb minna arsti juurde uuringutele, sest pearinglust võivad põhjustada ka Mènieré`i tõbi, kilpnäärme alatalitlus või diabeet.