Hiljutine Taanis läbi viidud uuring esitab teooria, miks mõned inimesed võtavad kaalus juurde kergemini kui teised.
Kopenhaageni ülikooli uuringus osales 85 ülekaalulist meest ja naist vanuses 22–66 aastat.
Uurijad soovisid välja selgitada osalejate väljaheiteproovide energiasisalduse, uurides, kui tõhusalt eraldasid osalejate soolestikus olevad mikroobid toidust energiat. Samal ajal kaardistati iga osaleja soolestiku mikrobioota.
Soolestiku mikroobide põhjal jagati uuringus osalejad kolme rühma selle järgi, millise rühma baktereid oli nende soolestikus kõige rohkem: B-tüüpi oli domineeriv Bacteroides, R-tüüpi Ruminococcaceae ja P-tüüpi Prevotella.
Tähelepanekud käivad just tüübi B kohta. Teadlaste sõnul on nn B-tüüpi koostises domineerivad bakterid Bacteroides tõhusamad toitainete taastamisel. Sellesse B-rühma kuulus 40 protsenti osalejatest, kes said toidust keskmiselt rohkem energiat kui teised.
Lisaks ei tundu B-tüüpi mikroobitüvega inimeste soolebakterid olevat nii mitmekesised kui teistel. Teadlased leidsid ka, et sellele rühmale oli iseloomulik, et toit läbis nende keha kiiremini.
Selle rühma liikmete väljaheidete energiasisaldus oli madalam kui kahel teisel rühmal. Uurijate sõnul ei saanud osalejate väljaheiteproovide energiatiheduse erinevusi seletada osalejate toitumisharjumustega.
Uuriti ka seda, kui kaua aega kulus iga osaleja seedesüsteemil söödud toidu seedimiseks. Kõigil osalejatel oli sama dieet.
Teadlased eeldasid, et need, kelle kehal kulub toidu seedimiseks kauem aega, on ka need, kelle sooled ammutavad toidust kõige rohkem energiat. Nad said aga vastupidised tulemused: nagu varem mainitud, läbis toit nende seedesüsteemi kiiremini.
Eeldati, et kui seedimisaeg on pikk, saab keha toidust rohkem energiat. Kuid siis tõdeti hoopis, et B-tüüpi soolebakteritega osalejad, st need, kelle soolebakterid kogusid kõige rohkem energiat, olid ka need, kelle toit liikus läbi nende seedesüsteemi kõige kiiremini.
Nende tulemuste põhjal kahtlustavad teadlased, et mõned inimesed võivad olla teistega võrreldes ebasoodsamas olukorras, kuna nende soolebakterid on energia taastamisel pisut liiga tõhusad. Tõhusus võib viia selleni, et inimene saab samast toidukogusest rohkem energiat kui mõni teine. Aja jooksul võib kaalutõusu oht suureneda.
Uuringus osalenud abiprofessor Henrik Roager Kopenhaageni ülikooli toitumise, treeningu ja spordi osakonnast kommenteeris tulemusi pressiteates järgmiselt:
- Võib-olla oleme leidnud võtme, et mõista, miks mõned võtavad kaalus rohkem kui teised, isegi kui nad ei söö rohkem või teisiti kui teised.
Need uurimistulemused kinnitavad sarnaseid tulemusi, mida on varem täheldatud ka katsetes hiirtega.
Teadlaste hinnangul on põhjuslike seoste väljaselgitamiseks vaja teemat veel rohkem uurida. Küll aga näevad nad siin potentsiaali, kuidas tulevikus inimeste jaoks individuaalseid toitumis- ja kaalulangetamisplaane koostada.
- Väga huvitav on see, et grupp inimesi, kelle väljaheites on vähem energiat, kaalub ka keskmiselt rohkem. Kuid see uuring ei anna tõendeid otsese seose kohta kahe teguri vahel. Loodame seda tulevikus rohkem uurida, ütleb Roager.
