Mobiiltelefonid, mis veel mõnikümmend aastat tagasi olid mõeldud ainult helistamiseks ning lühisõnumite vahetamiseks, on nüüd justkui personaalsed kaasaskantavad miniarvutid, millega saab filmida, pildistada, sõpradega suhelda, kuulata muusikat, vaadata filme ja lugeda raamatuid, uurida ilma, tellida taksot või sööki - seda loetelu võiks pikalt jätkata. Tänu mobiiltelefonile saame olla alati kõigega kursis.
Samas on selge, et mobiiltelefonid kätkevad endas ka mitmeid negatiivseid mõjusid, seda eriti noortele ja lastele, kelle aju on veel arenemas. Seoses asjaoluga, et nutimaailm on saavutamas inimeste, aga eriti noorte elus üha tähtsamat rolli, on uuritud selle mõju noorte arengule, samuti meditsiinilisi ja psühhosotsiaalseid tagajärgi. Nii on leitud, et nutiseadme liigkasutamine toob paraku kaasa mitmeid tervisprobleeme: silmade väsimine ja nägemise halvenemine; pea-, selja-, kaela- ja käevalud; meeleolu-, une-, keskendumis- ja mäluhäired; sõltuvusprobleemid. Nutiseadmes rohkelt aega viitvad inimesed liiguvad vähem ja söövad ebaregulaarsemalt. Nutiseadme kiikamine jalakäija, autojuhi või ratturina soodustab õnnetuste teket.
Mobiiltelefonid kasutavad raadiosageduslikku elektromagnetkiirgust (RF-kiirgust), mis on mitteioniseeriv ja erineb ioniseerivast kiirguses (näiteks röntgenkiirgus). Uuringud ei ole suutnud tõestada, et mobiiltelefonide kasutamine tõstaks vähiriski. On küll leitud võimalikke seoseid ajukasvajate ja mobiiletelfonide kasutamise vahel, kuid tulemused onolnud vastuolulised ja see teema vajab veel uurimist.
Küll on aga teada, et mobiiltelefonide kasutamine häirib keskendumisvõimet, seda eriti lastel ja noorukitel. Väikelaste liigne ekraaniaeg pidurdab nende kognitiivset ja sotsiaalset arengut: on leitud, et nutiseadmes aega veetvate väikelaste kõne areng võib pidurduda. Seadmes veedetud aja arvelt väheneb aeg, mis muidu kuluks mängule ja vahetule suhtlemisele. Mobiiltelefonis rohkem aega veetvatel lastel diagnoositakse sagedamini käitumis- ja tähelepanuhäireid ning nende stressitase on kõrgem. eksraanilt kiirguv sinine valgus mõjutab une kvaliteeti, vähendades melatoniini tootmist ja raskendades uinumist. Vähenenud uneaeg mõjutab omakorda õpitulemusi koolis.
Mobiiltelefonide liigne kasutamine võib põhjustada ka sõltuvust. Pidev vajadus midagi midagi järele vaadata ja kõigega kursis olla põhjustab omakorda vaimse tervise probleeme ja häirib suhteid teiste inimestega. Sotsiaalmeedias pidavalt teiste inimeste näiliselt ideaalset elu jälgides võib enda elu tunduda üksluine ning mõttetu. Pidev soov kõigega kursis olla võib tekitada tunde, et muidu jäädakse millestki ilma.
Selleks et vähendada eelpool kirjeldatud negatiivseid mõjusid, on tarvis piirata ekraaniaega, olla teadlik ohtudest ja õppida mobiiltelefone vastutustundlikult kasutama. Täiskasvanud saavad siin lastele head eeskuju näidata.
