Roospõletiku põhjuseks streptokokk ning see rahvasuus roosiks kutsutud haigus saab alguse lümfiteedest.
Rahvasuus leviv väide, et roospõletikku esineb tunduvalt rohkem täiskasvanutel (just eakamatel) ning harvem lastel, peab paika.
Roospõletikku soodustavad:
rasvumine,
suhkurtõbi,
alkoholism,
immuunpuudulikkus,
nahahaavandid,
jalgade veresoonkonna haigused,
jalgade seenhaigus.
Samuti saavad määravaks haiguseallikaks lümfiteede kahjustused pärast korduvaid kirurgilisi operatsioone säärtel.
Haigus lööb välja siis, kui haigustekitajad satuvad lümfiteedesse. Nakkusväratiks on väikesed nahavigastused, naha mädapõletiku kolded, säärehaavandid ja seenhaigusest tingitud nahakahjustused varvaste vahel. Roospõletikuga kaasnevatest nahahaigustest on kõige sagedasemad säärehaavandid; pärast roospõletiku ravi paraneb säärehaavand kiiremini.
Kuni 85 protsendil juhtudest tekib roospõletik ühel säärel või labajalal, ülejäänutel lööb haigus välja näol. Näole võib roos tulla pärast ülemiste hingamisteede streptokokknakkuse põdemist.
Streptokokid on mädatekitajad mikroobid, mis võivad inimesel esile kutsuda nii pindmisi nahainfektsioone kui ka raskeid eluohtlikke haigusi, nagu ajukelmepõletik, kopsupõletik ja nekrotiseeriv fastsiit. Viimast tõbe kutsutakse rahvakeeli ka lihasööjatest bakteritest põhjustatud haiguseks. Streptokokid on levinud kõikjal, kõige tavalisem nende põhjustatud haigus on kurgumandlite põletik.
Roospõletik algab külmavärinate ja kõrge palavikuga, mis võib tõusta isegi 40 kraadini. Palavikuga kaasnevad halb enesetunne, jõuetus, peavalud, iiveldus ja oksendamine. Need üldnähud ilmnevad juba esimese kahe ööpäeva jooksul pärast nakatumist. Samal ajal hakkab nakkusvärati piirkonda tekkima tugev turse ja punetus, mis levib ja süveneb.
Õnneks on streptokokid endiselt väga tundlikud antibiootikumide suhtes, seega ravi pole keeruline, kuid enamasti viiakse see läbi haiglas. Vajalik on ka voodirahu ja enesetunde parandamiseks palaviku alandamine.
Erilist tähelepanu vajavad imikud langenud immuunsusega isikud ja vanurid. Ravi peab kestma vähemalt 2 nädalat, et vähendada võimalust põletiku taaspuhkemiseks. Tänu kiirele ja efektiivsele ravile esineb ägedaid tüsistusi harva Suurim probleem võib olla põletiku tagajärjel tekkiv lümfisoonte ummistus, mis suurendab ohtu haiguse kordumiseks.
