Käeline tegevus on meie ajule erakordselt kasulik. Kui liikumine hoiab vormis nii meie keha kui ka vaimu, siis uuringud on näidanud, et igasugune käeline tegevus stimuleerib aju.
Savist voolimine, joonistamine, maalimine, puidust asjade meisterdamine - kõik see aitab aju töös hoida. Vanavanemad võivad teha seda koos lastelastega, siis on see ka vahva ühiselt veedetud aeg.
Kui savi pole, siis paberit on ikka ja võib õppida origamit, ehk paberi voltimistehnikaid, mille abil saab meisterdada uskumatuid asju. Sobib ka toiduvalmistamine ja aiatöö, mida saab samuti teha koos laste ja lastelastega, neid õpetades ja juhendades.
Üks võimalus on panna õhtuti käsitsi kirja oma päevased muljed. Käsitsi kirjutatu jääb paremini meelde kui arvutiga kirjutades. See tuleb sellest, et käsitsi kirjutamine on aeglasem. Klahvidele trükkimine on kiire ja mõte ei jõua järele. Käsitsi kirjutades töötleb aju teksti rohkem ja sunnib tegema valikuid, mida kirjutada ja mida mitte, sest kustutada ei saa, ainult maha tõmmata, et siis lause uuesti sõnastada. Käsitsi kirjutades õppimine aitab paremini teksti meeles pidada ja õppida. Käsitsi ülestähendusi tehes on mõistus pika loengu või koosoleku ajal erksam.
Käsitsi kirjutamine on kasulik igale eale. Vanadel inimestel aktiveerib see mõistust ja lastel arendab kirjutamisoskust ja käekirja.
