Mõne asja suhtes on algusest peale tunne, et sellest ei tule niikuinii midagi välja. Või siis vastupidi: sisemuses tead, et asi õnnestub, kuigi ükski loogiline seletus seda oletust ei toeta. Mis tunne see on, kust see tulla võib ja kuidas seda arendada?
Müstiline sisetunne on juba aegade algusest inimestele palju rõõmu, üllatust ja peavalu valmistanud ja seetõttu on heal lapsel mitu nime. On see siis etteteadmine, selgeltnägemine, sisetunne, eelaimus või intuitsioon, aga ta on midagi, mis nagu annaks meile aimu, mis võiks olla või kuidas asjad tulevikus võiksid minna. Kuna meie maailm on väga praktiline, siis üldjuhul lähtumegi nähtavast maailmast, ja nähtamatu, mida käega katsuda ei saa, lükkame tagaplaanile. Kuid intuitsioon on igal inimesel olemas ning igaüks saab seda kasutada ja arendada. Küsimus on selles, kui palju inimene sellele tähelepanu pöörab.
Vasak ajupoolkera on loogilise mõtlemise keskus ja parem ajupoolkera intuitiivse tajumise keskus. Meie koolisüsteemis ja hariduses on väga palju sellist, mis arendab hästi vasakut ajupoolkera: lugemine, meeldejätmine, faktimälu ja loogilisus. Väga vähe arendatakse intuitiivset poolt ehk tajumist. Meie tehniline maailm ongi selline, kus hästi toimimiseks on vaja kasutada palju loogilist mõtlemist. Kuna loogiline mõtlemine kuhugi ei kao, siis aeg-ajalt annab taju meile ikkagi pilte, aimusi ja tunnetusi. See on meie enda valik, kas võtame teda kuulda või mitte. Tõestust meil ei ole. Kui on halb eelaimus, siis see veel ei tõenda, et läheb halvasti. Kui üks inimene tekitab meis väga õnneliku tunde, siis ka pole tõestust, et see on tegelikult nii, sest seda tunnet ei saa käega katsuda.
Selle üle, millel sisetunne põhineb, saame ainult teoretiseerida. Kindlasti mõjutavad meie intuitsiooni elukogemused - tänu nendele oskame oletada, mida kindel sündmus või tegevus kaasa võib tuua. Mingil määral on intuitsioon ka kaasa sündinud. Lapsed ju tajuvad hästi ära, kes on hea või kes halb inimene. Lastel on intuitsioon väga hästi arenenud. Kui laps sünnib ja kui ta on vähegi tavaline laps, siis kasutab ta mõlemat ajupoolkera. Kasvades aga hakkab rohkem keskenduma loogilisele maailmale. Vasaku ajupoolkera keel on loogiline, parema keel aga pildiline, neid pilte võtame vastu alateadlikult - seetõttu tajume väga palju asju intuitiivselt. Näiteks seda, kui keegi meile valetab. Seega tasub hakata ettevaatlikult oma intuitsiooni kuulama ja kui kogemused seda toetavad, siis ka usaldama.
